WHO loetles uues nimekirjas üles 34 n-ö prioriteetset haigustekitajat, mis võivad levima minnes põhjustada järgmise pandeemia. Muu hulgas leiab uuest nimekirjast gripiviiruse A-tüve, aga ka dengue palavikku ja ahvirõugeid põhjustavad viirused. Autorite sõnul aitab nimekiri teadusasutustel paremini otsustada, milliste ravimite, vaktsiinide või diagnoosimeetodite arendusse panustada, vahendab Nature News.

Eelmistes 2017. ja 2018. aastal avaldatud nimekirjades reastas WHO vaid kümmekond sellist haigustekitajat. Uus raport on laiahaardelisem: ohtlikke haigustekitajaid otsiti tervetest viiruste- ja bakterite perekondadest. See võimaldas kuulutada paiguti ohtlikuks terved nende alamperekonnad.

"Ühes on kõik teadlased kindlad: Covid-19 ei jää viimaseks pandeemiaks," avab Maimets ERR-ile antud kommentaaris uue raporti tausta. Näiteks on ainuüksi viimase veerandsajandi jooksul puhkenud viis väiksemat koroonaviirustest tingitud pandeemiat. 

Küll aga pole teadlastel professori sõnul üksmeelt küsimuses, millal järgmine suur pandeemia saabub. "Neist osa arvab, et kui eelmine suur gripiepideemia oli aastatel 1918–1920, siis tuleb järgmine umbes saja aasta möödudes. Mina arvan, et see tuleb kiiremini. Me liigume palju rohkem ja metsasid hävitatakse kiiremini – seetõttu metsloomade ja inimeste kokkupuuteid on palju rohkem," põhjendab ta.

WHO dokumendi mõte ongi Maimetsa sõnul igaks juhuks tulevikku vaadata: "Kui tuleb selline viirus või bakter, siis mida me teeme?" Tema hinnangul on enamiku riikide tulevikuvaade nõrk, sest uued mured eesotsas sõjaga tulevad peale. "See on absoluutselt vajalik dokument, sest see ikkagi hoiab pandeemiakindlust tähelepanu keskmes," ütleb ta.

(Ahvi)rõuged

Prioriteetsed haigustekitajad valiti uues nimekirjas välja selle põhjal, kuivõrd suur on nende laia leviku korral oht, et puhkeb üleilmne pandeemia. Selleks hindasid raporti autorid iga haigustekitaja võimet levida ja peremeest haigeks teha. Samuti vaatasid eksperdid, kas haigustekitaja vastu on olemas vaktsiine ja ravi. Raporti koostamiseks analüüsis 200 teadlase kahe aasta jooksul 1652 haigustekitaja kohta leiduvat infot. Valim koosnes eeskätt viirustest, ent vähemal määral ka bakteritest.

Enam kui 30 kõige ohtlikuma hulka valitud haigustekitaja seast leiab muu hulgas koroonaviiruste rühma nimega Sarbecovirus. Sinna kuulub ka Covid-19 pandeemia vallandanud SARS-CoV-2. Samuti jõudis nimekirja Lähis-Ida respiratoorset sündroomi ehk MERS-i põhjustanud rühm Merbecovirus. Kui eelmises nimekirjas nimetati vaid üksikuid kumbagi haigust esile kutsuvaid viiruseid, siis seekord loeti ohtlikuks nende terved alamperekonnad.

Nimekirja lisandus ka veel ahvirõugeid põhjustav viirus, mis põhjustas 2022. aastal üleilmse nakkuspuhangu ja levib Kesk-Aafrikas paiguti veel praegugi. Samuti leiab nimekirjast rõugeid põhjustava viiruse. Kuna rõuged seljatati maailmas lõplikult 1980. aastal, jätab üha suurem osa inimesi end nüüd nakkuse vastu vaktsineerimata. Kui haigus nüüd taas levima läheks, võib puhkeda taas pandeemia. Samuti saavad terroristid raportisse panustanud Sri Jayewardenepura Ülikooli immunoloog Neelika Malavige sõnul kasutada rõugeid biorelvana.

Muu hulgas loetletakse uues nimekirjas üles tosin A-tüve gripiviirust. Nende hulgas nimetatakse ära ka linnugripi H5 tüvi, mis nakatas tänavu suvel USA-s kariloomi. Samuti nakatusid viirusega mitmed farmitöötajad. Nimekiri sisaldab nüüd ka viit bakterit: koolerat, katku, düsenteeriat, kõhulahtisust ja kopsupõletikku põhjustavaid tüvesid.

Niisamuti lisandus nimekirja kaks närilisi nakatavat viirust, sest on teada juhtumeid, kus need hüppasid näriliselt inimesele. Samuti on ette tulnud viimaste puhutist levikut inimeselt inimesele. Raport osutab, et kliimamuutuse ja linnastumise jätkudes kasvab ka oht, et need viirused kanduvad üle inimesele. Endiselt on ohtliku viirusena nimekirjas Nipah' viirus – see on surmav, levib loomade seas kiiresti ja praegu puudub selle tekitataval haigusel ravi.

Analüüsis osalenud Pirbrighti instituudi viroloogi Naomi Forrester-Soto sõnul levib mitu nimetatud haigustekitajat praegu vaid kindlas maailmanurgas. Ometi pole välistatud, et need ringlevad tulevikus terves maailmas.

Eesti on viiruste leviku vaates Toivo Maimetsa sõnul maailma mõistes väike maakilluke, mis kuulub Skandinaavia ja Ida-Euroopa piirkonda. "Kõik, mis meie ümbruses liigub, mõjutab meidki. Kui lätlastel midagi on, pole meilgi vaja kaua oodata," piltlikustab ta. 

Kuna kõiki enam kui 30 haigustekitajat iga riik ise seirata ei jõua, seisneb Maimetsa sõnul edu võti rahvusvahelises koostöös. Eesti peab tema sõnul olema pidevalt selles koostöös osaline: "Me oleme inforuumis ja teame, kui midagi ohtlikku on tulemas." Niisiis võiks toimida koostöö, kus iga piirkond seirab kindlate nakkuste levikut.

Prototüüpide nimekiri

Ohtlike prioriteetsete haigustekitajate nimekirja kõrval koostasid raporti autorid veel teisegi, nn prototüüpsete haigustekitajate nimekirja. Sinna jõudnud liigid võiksid autorite sõnul olla alusuuringutes justkui mudelliigid, kelle omadusi uurides saaks luua uusi ravimeid ja vaktsiine. Naomi Forrester-Soto sõnul võib selline nimekiri innustada teadlasi tegelema just vähem uuritud viiruste ja bakteritega.

Toivo Maimets märgib, et hea näide sellise eeltöö eduloost olid Covid-19 vastased vaktsiinid. "Uue mRNA-tehnoloogia vaktsiine oli umbes 20 aastat uuritud ja arendatud. Nüüd tulid järsku tohutu vajadus ja ressurss peale. Meil olidki aastaga vaktsiinid turul," meenutab ta. Sarnast eeltööd võiks professori sõnul püüda teha kõigi ohtlikuks loetud viiruste ja bakterite kallal. "WHO dokument juhib tähelepanu, et hoidke nendel asjadel silma peal nii palju, kui jõuate," selgitab ta.

Forrester-Soto sõnul on praeguse parima teadmise põhjal ohtlike haigustekitajate nimekirju koostada mõistlik. Küll aga möönab ta, et mõni nimekirja jõudnud haigustekitaja ei pruugi pandeemiat kunagi vallandada. Niisamuti võib tulevikus esile kerkida hoopis mõni praegusest nimekirjast täiesti kõrvale jäänud nakkus. 

Maimets nõustub, et raha, aega ja teadlasi pole kunagi piisavalt palju ning järgmist pandeemiaviirust ette ennustada ei saa. "Sellepärast me tegelemegi nende prototüüpviirustega. Kui nendesarnased tulevad, on meil mingigi ettevalmistus olemas ja teame, kust alustada," ütleb ta.

Iga Eesti lugeja võiks tema sõnul läbi mõelda, mida tema isiklikult uue pandeemia puhkedes tegema peab. "Oletame, et tuleb järgmine kord ja minu amet on vastutada selle või teise asja eest, ma juhin seda või teist institutsiooni või minu perekond on minu vastutada. Mis see täpselt on, mida ma siis teen?" pakub ta arutlemiseks välja.