PTA loomatervise- ja heaolu osakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul on olukord Euroopas praegu veel Ameerikaga võrreldes suhteliselt rahulik. Teisel pool Atlandi ookeani on viirustüvi põhjustanud juba merelindude ja mereimetajate massilist surma.

Näiteks on Lõuna-Ameerika rannikualadelt leitud kümneid tuhanded hukkunud hülgeid ja merilõvisid. Mõnedes hülgekolooniates ulatub suremus 95 protsendini. USA-s on H5N1 murdnud sisse looma- ja linnufarmidesse. Viiruse jälgi on leitud ka pastöriseeritud lehmapiima seest.

"Ameerikas toimuv on tõesti päris murettekitav. Euroopas on hetkel kuidagi kahtlaselt rahulik, eks paistab, kas see ka niimoodi jääb. Puhanguid on tegelikult isegi vähem kui eelmisel aastal samal ajal," sõnas Jaarma ERR-ile.

Lindude gripp on tema sõnul ka Euroopas kohal, kuid enamus leide jäävad aastatesse 2021 ja 2022. "Eelmist aastat jääb Euroopas iseloomustama kajakate massisuremine, mis jõudis ka Läänemere kallastele," tõi ta välja. Kajakate massisuremise tagajärjel levis viirus mullu Soomes ka karusloomakasvatustesse.

H5N1 linnugripi tüvi on Jaarma sõnul äärmiselt kõrge patogeensusega ja hüppab kergesti ühelt liigilt teisele. Tüvi hakkas maailmas levima 2020. aastal ning sellest ajast saadik on ainuüksi USA-s hukatud üle 90 miljoni kodulinnu. Samuti levib viirus hoogsalt koduveiste seas, kuigi sümptomid pidid kariloomade seas siiski üsna leebeks jääma.

"Kuigi veised surmavalt ei nakatu, on neil kergemad sümptomid, nagu piimatoodangu vähenemine, söögiisu langus, palavik ja väsimus," täheldas spetsialist.

Euroopa toiduohutusameti andmetel avastati möödunud aasta 2. detsembri ja käesoleva aasta 15. märtsi vahelisel perioodil erinevatest Euroopa riikidest 227 kodulinnu nakatumist ja 414 metslinnu nakatumist. Läänemere piirkonnas levib tüvi Jaarma sõnul valdavalt metslindude seas. "Paar nädalat tagasi teatas Läti, et avastas riigi põhjaosast Mazsalaca lähedalt surnuna leitud hallhanelt H5N1 tüve," sõnas ta.

Võimalus inimeste vaheliseks levikus on olemas

Hiljaaegu tuvastati USA-s veistega töötanud inimesel H5N1 tüvega nakatumine. Kärt Jaarma sõnul jäid tema sümptomid siiski kergeks, piirdudes vaid silmapõletikuga. "Sellest räägitakse hetkel palju, sest kardetakse pandeemiat. Lindude gripi viirust loetakse pandeemiaohtlikuks viiruseks ja praegu muutub ta väga kiiresti. Keegi ei tea kuhu suunas ta muundub," nentis ekspert.

"Mingi hetk võib juhtuda, et H5N1 hakkab eelistama imetajaid. Kui piisavalt palju inimesi nakatub, võib ühel hetkel tekkida versioon, mis kandub ka inimeselt inimesele," lisas ta. Ülemäära muretseda siiski tema hinnangul ei tasuks. Tüvi on liikunud ringi juba aastaid, aga inimeste vahel endiselt ei levi.

"Meil on olnud nii palju puhanguid kodulindude seas. Oleme näinud suurt metslindude suremust, karusloomade nakatumist Soomes, kasside nakatumist Poolas, aga inimesed sümptomaatiliselt nakatunud pole. Seega peetakse nakatumistõenäosust praegu ikkagi madalaks," toonitas Jaarma.

Hetkel hindab PTA haigete loomade ja lindudega kokku puutunud inimeste nakatumise tõenäosust keskmisest kuni madalaks. "Mõeldes, kui palju inimesi on juba selle tüvega kokku puutunud ja sümptomaatilisi juhtumeid ikka pole, siis on tegelikult niigi hästi läinud," lisas loomatervise spetsialist.

Kuigi olukord paistab Euroopas hetkel rahulik, palub PTA suurel hulgal surnud metslindudest kindlasti teada anda. Taludes ja farmides võiks ameti soovitusel erinevaid loomaliike üksteisest lahus hoida ning kodukassid võiks tubaseks jääda. "Läänemere piirkonnas H5N1-te hetkel eriti ei tuvastata. Kuidagi rahulikuks on jäänud, aga kunagi ei või teada. Viirus on ikkagi väga muutumisaldis ja ta on meil ümbritsevas keskkonnas olemas," sõnas Jaarma

"Oleme ka see aasta proove võtnud, aga õnneks pole metslindudel viirust tuvastanud. Eelmine aasta alustasime ka kasside uurimist. Nüüd ei saa ka lemmikloomade puhul enam linnugrippi välistada ja kahtlaste nähtude puhul tuleks kassiga kindlasti loomaarsti juurde pöörduda. Oleme saatnud loomaarstidele vastavad teavituskirjad, et nad meiega ühendust võtaks," kinnitas spetsialist

Vaktsiin on tehtav, kuid kriisi puhul võib tootmises pudelikael tekkida

Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor Margus Varjak sõnas, et kiiresti muundumine on gripiviirustele loomuomane. Seetõttu suudavad nad hästi kohaneda erinevate keskkondadega. "Viirustüved arenevadki pidevalt edasi ja nad ei püsi kunagi paigal. Praegu ongi tekkinud selline olukord, kus H5N1-te leidub pea kõigil kontinentidel ja see on hästi kiiresti üle maailma levinud," sõnas viroloog.

"Praegune H5N1 tüvi hakkas juba 2020. aastal levima, kuid on sattunud nüüd suurema tähelepanu alla, sest hakkas möödunud aastal hästi palju hülgeid nakatama. Teatud hülgepopulatsioonides on suremus pea sada protsenti," nentis ta.

Inimesele võib viirus tema sõnul hüpata eelkõige selle pärast, et meie toidulaual leidub hulganisti erinevaid linnuliike: kanad, pardid, kalkunid, haned jpm. "Linnufarmides on palju linde tihedalt koos. Linnufarmi kõrval on võib-olla seafarm ja selle kõrval veel mõned muud loomad. Nii tekibki tiheasustus, kus viirusel on väga hea evolutsioneeruda," selgitas Varjak.

Viroloogi sõnul on H5N1 tüvi hetkel erinevate terviseorganisatsioonide vaatlusnimekirjas, kuid inimeste vahelise leviku pärast hetkel veel suurt muret ei tunta. "Mõnevõrra ootamatult leiti seda USA-s lehmapiima seest. See tõesti näitab, et viirus on väga muutlik ja kohaneb kiiresti," tõdes Varjak.

Möödunud nädalal avaldatud viirustüve genoomi analüüs näitas, et see võis hakata USA kariloomi nakatama juba jaanuaris või isegi septembris. Ilmselt omandas viirus vastava võimekuse ühe korra. Samas pole endiselt teada, kuidas viirus täpselt üle kandus, ent ilmselt oli loomade sööt saastunud metslindude väljaheidete või teiste eritistega.

Õnneks on meil suutlikkus vajaduse korral vaktsiine luua. H5N1 pole küll hetkel sügiseses immuniseerimiskavas sees, aga kui peaks vajadus tekkima, siis tehnoloogia on selleks olemas. Vajadusel saab vaktsineerida nii inimesi kui ka loomi," sõnas Varjak.

Vaktsiini valmistamise võimekus ei tähenda paraku Varjaku sõnul siiski seda, et olukord ei või kiiresti väga halvaks minna. "Tootmisvõimekus on ikkagi tootmisvõimekus. Siinkohal tuleks aga välja tuua, et olemas on ka teatud antiviraalsed ühendid, mida juba haigestunud inimene saab manustada," tõi viroloog välja.