Viirus avaldus nakatunud USA lehmafarmi talitajal silmapõletikuna. Teadlaste hinnangul on see siiski hea märk, sest ülemiste hingamisteede põletikuna avaldumine võimaldaks gripil hoopis paremini levida. Nii väheneb võimalus, et H5N1 hakkab levima inimeselt inimesele. Küll aga pole see tulevikus siiski täiesti välistatud, vahendab ScienceAlert.

Nakatunud inimeselt kogutud andmed aitavad teadlastel paremini mõista, kuidas linnugripp inimorganismis toimib ja seeläbi omakorda koostada paremaid riskihinnanguid. Sealjuures märgivad artikli autorid, et H5N1 võime levida niivõrd kiiresti ühelt liigilt teisele – nii lindude kui ka imetajate seas – on praegu teadusmaailmas küllaltki raputav.

Selle aasta märtsi lõpus kurtis Texase osariigi lehmafarmi töötaja punetusest ja ebamugavustundest paremas silmas. Ta polnud enda sõnul kordagi ei kodu- ega metslindudega lähedalt kokku puutunud ja töötas ainult lehmadega, kellest mõnel ilmnesid linnugripi sümptomid. Nakatunud töötaja sümptomid jäid kergeks.

USA-s on tegu teise teadaoleva inimese nakatumisega H5N1 tüvesse ja üheski teises riigis pole nakatumistest veel teatatud. Samas toonitavad teadlased, et iga uus inimnakatumine kasvatab muteerumise riski, mille tulemusel võib viirus edaspidi levida ka inimeselt inimesele.

H5N1 hüpe kodulindudelt kariloomadele on samuti alles küllaltki hiljutine nähtus. Teadlaste jaoks tuli see mõnevõrra üllatuslikult, sest lehmade seas pole mitte kunagi varem ühtegi linnugripi tüve täheldatud. Seepärast peavad viroloogid ka lehmi nüüdsest lähemalt uurima ja selgitama välja, millised loomaliigid nendega enim lähikontakti sattuvad.

Lisaks lindudele levib H5N1 praegu muuhulgas teadaolevalt lehmade, rebaste, hüljeste, merilõvide, karude ja kodukasside seas. Suremus paistab olevat eriti suur lindude ja mereimetajate seas. Varasemad linnugripitüved on osutunud väga surmavaks ka inimestele. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on alates 2003. aastast registreeritud inimeste seas 889 nakatumise juhtumit, millest 463 lõppesid surmaga.

USA toimunud ülekandest kirjutasid teadlased ajakirjas The New England Journal of Medicine.

Leitud ka Eesti piiri tagant

Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) andmetel avastati sel aastal Põhja-Lätist, Mazsalaca lähedalt H5N1 tüvega nakatunud hallhane surnukeha. PTA siiski häirekella veel ei löö, kuid hoiab olukorral pingsalt silma peal.

PTA loomatervise- ja heaolu osakonna peaspetsialist Kärt Jaarma ütles aprillis ERR-ile, et olukord Euroopas on Ameerikaga võrreldes suhteliselt rahulik. Teisel pool Atlandi ookeani on viirustüvi põhjustanud merelindude ja mereimetajate massilist surma.

Näiteks on Lõuna-Ameerika rannikualadelt leitud kümneid tuhanded hukkunud hülgeid ja merilõvisid. Mõnedes hülgekolooniates ulatub suremus 95 protsendini. USA-s on H5N1 murdnud sisse looma- ja linnufarmidesse. Viiruse jälgi on leitud ka pastöriseeritud lehmapiima seest.

"Ameerikas toimuv on tõesti päris murettekitav. Euroopas on hetkel kuidagi kahtlaselt rahulik, eks paistab, kas see ka niimoodi jääb. Puhanguid on tegelikult isegi vähem kui eelmisel aastal samal ajal," sõnas ta toona.