Haiguspuhangu ulatus pole hetkel veel teada, kuid eksperdid kardavad, et viirus võib hakata kiiresti levima tihedalt koos pesitsevate lindude, eelkõige pingviinide seas.

Praegu on viirust avastatud ainult Antarktika poolsaarelt ja Antarktika lähedastelt saartelt, kuid teadlaste hinnangul võivad linnud kanda selle üle kogu lõunamandri laiali. Seetõttu võib laiaulatuslik puhang tuua kaasa Antarktika lindude massisurma.

H5N1 tüvi avastati esmakordselt 2020. aastal ja tõenäoliselt tekkis see mõnes suures linnufarmis. Peatselt sai see domineerivaks tüveks Euroopas, Aasias ja Lähis-Idas. 2021. aastal levis see ka Põhja- ja Lõuna Ameerikasse. Pärast Lõuna-Ameerikasse jõudmist on viirus põhjustanud ainuüksi Tšiilis ja Peruus ligikaudu 600 000 merelinnu surma.

2023. aastal avastati H5N1 tüvi Falklandi saartelt, kus see põhjustas hävitustööd kohaliku linnupopulatsiooni seas. Hiljem leiti viirust ka Lõuna-Georgia saartelt, mis paiknevad Antarktika rannikust umbes 1500 kilomeetri kaugusel.

Kõik ei paista siiski täiesti trööstitu. Ajakirjas Science ilmunud artikli andmetel viitavad Antarktikast saabunud teated, et nakatunud pingviinide suremus on arvatust märksa madalam. Seitse nakatunud Adeelia pingviini on osutunud sisuliselt immuunseks. Miks see nii on, ei oska teadlased veel öelda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.