Nagu kinnitavad Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi uuringud, on Eesti inimene ravimtaimelembeline. Näiteks selgus Ain Raali sõnul, et levinud külmetushaiguse korral ei pöördu ligi 70 protsenti inimestest esmalt arsti või apteekri poole, vaid otsib leevendust kodustest vahenditest. "Umbes 70 protsenti inimestest ei lähe mitte kuhugi, vaid otsejoones oma kodukapi juurde, kus neil asuvad ravimtaimed, ja asuvad ennast aitama," selgitas Raal Vikerraadio saates "Teise mätta otsast".

Aastas ostavad eestlased apteegist ligi 20 tonni taimseid preparaate, mis teeb iga elaniku kohta keskmiselt kümme grammi ehk umbes 20 tassi teed aastas. "See kümme grammi nagu ei ole palju, aga arvestama peab, et nad on kerged," märkis Raal. Erinevused ilmnevad aga keelerühmade vahel. Kui eestikeelsed elanikud eelistavad külmetuse korral kummelit ja pärnaõisi, siis venekeelsed haaravad pigem vaarika ja sidruni järele.

Raali sõnul on ravimtaimede kasutamine tihedalt seotud ka hariduse, vanuse ja sooga. "Mida haritum on inimene, seda rohkem ta ravimtaimi kasutab," kummutas ta levinud eelarvamuse. Üldjuhul tarvitavad ravimtaimi tema sõnul rohkem naised ja eakamad inimesed. Samas on toonust tõstvad vahendid, nagu ženšenn ja kuldjuur, populaarsemad just noorte seas.

Ainus imerohi on rääkimine

Kui füüsiliste vaevuste korral leitakse tee ravimtaimedeni kergesti, siis vaimse tervise muredega jäädakse sageli hätta. "See on teema, millest me ei ole liiga palju rääkinud ja meie kultuuriline taak on selline, et kardeti sellel teemal üldsegi avada end," arutles Kadri Haljas. Psühholoogi sõnul ei osata vaimse kurnatuse korral midagi peale hakata ja abi otsimisega viivitatakse liiga kaua. "Pigem me ei tee midagi senikaua, kuni väga suured probleemid on ju kätte jõudnud," tõdes Haljas. Sageli päädib see pika ootejärjekorraga psühhiaatri vastuvõtule.

Vaimsete murede leevendamiseks otsitakse samuti abi loodusest: näiteks teatakse naistepuna ja palderjani. Ain Raal aga rõhutas, et kui külmetustee võib igaüks ise valmis keeta, siis vaimset tervist mõjutavate taimede puhul kodustest meetoditest ei piisa. "Nendest ei ole kodusel teel puhttehnoloogiliselt võimalik valmistada tõhusaid preparaate," selgitas ta, lisades, et toimeained kas lagunevad kuumutades või ei lahustu vees piisavalt.

Seetõttu tuleb tõhusa taimse preparaadi saamiseks pöörduda Raali sõnul apteeki. Samuti lükkas proviisor ümber müüdi, justkui oleks palderjani toime platseebo. "Palderjani ärevust vähendav ja und soodustav toime on teaduslikult ära tõestatud," kinnitas ta.

Saatekülalised olid ühel meelel, et paljud tervisehädad on ennetatavad ja oluline roll on inimesel endal. Ometi kiputakse enda eest hoolitsemist edasi lükkama. "Me saame iseenda jaoks palju head ära teha, aga kui me ei tee ja hoiame ainult sõrmed ristis, et ehk läheb paremaks, siis on tõenäoline, et ei lähe," manitses Haljas.

Tema sõnul peaks kõigile soovitama ise enda tervist jälgida. Samas on kõik inimesed erinevad "See on koht, kus innovatsioon ja tehnoloogia tulevad väga paljuski mängu, et me saaksimegi objektiivseid andmeid iseenda kohta," osutas Haljas. Nii annavad näiteks pulsikellad ja unesõrmused inimesele senisest hõlpsamini teada, kuidas miski tema tervisele mõjub ning aitavad tal enda eest paremini hoolitseda.

Mõnikord vajab inimene oma tervisega tegelemisel ka välist tõuget. "Välist abi saavad ja peaksidki meile pakkuma perekond ja sõbrad, üldse meie ümbritsejad, miks mitte ka kolleegid, kes peaksid märkama," ütles Raal. Haljas lisas, et nõuandmisest olulisemgi on märkamine ja ärakuulamine. "Imerohtusid ei ole, välja arvatud üks imerohi, mis on rääkimine," sõnas ta.

Tehisaru tervisenõu vajab kriitikameelt

Kui professionaalne abi ei ole kiiresti kättesaadav, pöörduvad inimesed üha sagedamini ühismeedia ja tehisaru poole. Kadri Haljase sõnul on need platvormid küll ööpäev läbi kättesaadavad, kuid sealset infot tuleb võtta väga kriitiliselt. Tehisarul on tema sõnul meditsiinis kahtlemata kasulikke rakendusi, näiteks radioloogias või harvikhaiguste diagnostikas. "Me ei saa aga lihtsalt kõik minna vestlusrobotisse ja saada sealt enda tervise juhtimiseks või enda tervisekäitumise edendamiseks kogu infot," märkis ta.

Ain Raal kutsus kuulajaid samuti üles ettevaatlikusele, tuues näite, kuidas tehisaru tema ameti ja tegevuse kohta valet infot väljastas. Tema hinnangul on tehisaru ja alkohol sarnased. "Nad on mõlemad tarkadele inimestele, sest rumal läheb veel rumalamaks ja tark läheb targemaks," leidis ta.

Haljase sõnul on tehisaru kasutamisega seoses probleem, et inimestel kaob oskus kriitiliselt mõelda. "Nii lihtne on ilma igasuguste baasteadmisteta panna [oma küsimus] tehisintellekti sisse, saada sealt see väljund ja seda uskuda," kirjeldas psühholoog ohtu.

Tõenduspõhisus versus kogemus

Üks peamisi erinevusi traditsiooniliste ja uute terviselahenduste vahel on nende päritolu. Ravimtaimede kasutamine tugineb Ain Raali sõnul sajanditepikkusele kogemusele, samas ei ole suurt osa neist teaduslikult läbi uuritud.

Proviisori sõnul on Eestis levinud 150 ravimtaimest vaid kümmekond sellised, mille toime on teaduslikult tõendatud Euroopa Ravimiameti tasemel. Enamiku puhul räägitakse pigem traditsioonilisest kasutusest ehk kogemuspõhisusest. "Tegelikult selline rahvameditsiini kogemus käibki selle tõenduspõhisuse ees ja ta annab ideid, mida uurida," selgitas Raal.

Oma teadustöös on ta näinud, et enamikel juhtudel on rahvameditsiinil õigus. Hea näide kogemuspõhisest kasutusest on pärnaõietee. "Enamus inimesi on küllap kogenud, et pärnaõietee ajab higistama, tänu millele ta langetab ka palavikku. Tõesti ei ole mõistlik mõte hakata siin kliinilisi uuringuid tegema, ressursse raiskama ja inimesi vaevama," arutles proviisor. Samas hoiatas ta, et rahvatarkus ei ole eksimatu. "Tihtilugu pool sellest on tõsi ja pool sellest on vale. Aga kui asjasse ei süvene, siis iialgi ei tea, kumb pool on kumb," ütles Raal.

Digitervise lahendustel seevastu varasem kogemus puudub. Haljase sõnul sünnivad need innovaatorite ideedest ja arenevad kasutajate tagasiside põhjal. "Tehnoloogia puhul on ilus asi see, et seda saabki personaliseerida ja on võimalik, et iga inimese jaoks on see kasutajakogemus tema jaoks kohandatud," rääkis ta.

Tulevik ei seisne saatekülaliste sõnul vastandumises, vaid tasakaalus. Nii nagu eestlasel on Valdur Mikita sõnul ühes käes seenenuga ja teises Skype, mahuvad ka tema tervisearsenali nii kummelitee kui ka vaimset tervist toetav mobiilirakendus. "Kõige tähtsam on see, et me iseenda eest hoolitseme," võttis Haljas teema kokku.

Raal tõi Eesti inimese ravivalikute kohta tabava võrdluse universaalse multitööriistaga: sellest on paljudes olukordades abi, kuid tõsise töö jaoks on vaja spetsiaalseid vahendeid. "Meil on vaja teha väga erinevaid töid, ka tervise valdkonnas, ja iga töö jaoks on olemas spetsiaalne tööriist. Eelistada ühte tööriista teisele ei ole mõistlik," lõpetas proviisor.