Ärevust esineb Kannelmäe-Geertsi sõnul Eesti lastel ja noortel palju. Näiteks imbub see pereringi uudiste kaudu. "Lisaks on lapse jaoks pingeline ja sooritust nõudev keskkond veel ekstra [keeruline. Või] kui peres on keerulised ajad või suured tunded," ütles Kannelmäe-Geerts saates "Terevisioon".

Kui ärevus on seotud koolisolemisega, sealsete suhete ja pingega või näiteks hirmuga hilineda ja asju maha jätta, saab rääkida kooliärevusest. "Seda on lihtne ära tunda, kui lapsele on õpetatud selgeks rohkem eneseregulatsiooni, tunnete äratundmist ja väljendamist. Siis ta tõenäoliselt oskab sellest rääkida ja tuua olukordi, kus tal ärevus kasvab," osutas Kannelmäe-Geerts. Samas leidub lapsi, kes väljendavad oma ärevust, kurtes koolis kõhu- ja peavalu, või kellel on kodus keeruline kodutöid teha, lõõgastuda ja uinuda.

"Kui see lapse igapäevaelu segab ja pereelus tekitab pingelisi hommikuid, sest laps ei taha [kooli] minna, tasub pöörduda spetsialisti poole," soovitas Kannelmäe-Geerts. Näiteks pakub MTÜ Peaasjad Peahea nõustamist, kuhu on vähemalt 12-aastaste lastega pered oodatud tasuta. Kodus saab iga vanem toetada oma last, leides hetki temaga kahekesi olemiseks. Näiteks saab vanem võtta igal õhtul kümmekond minutit aega, et lugeda lapsele unejuttu.

PK

Ärevuse maandamiseks on võimalik kasutada erinevaid mudimisvidinaid. "Kui vaatame kooliärevust või ärevust üldse, siis [need] on tõenäoliselt plaastrid. Väga palju peabki tegelema sellega, kust see [tunne] tuleb ja mis see on," tõdes Marit Kannelmäe-Geerts.

Siiski võib näiteks lapsel keskenduda aidata mullikilet meenutava Pop It lelu vajutamine. Mõni väike mänguasi võib aga Kannelmäe-Geertsi sõnul toimida pigem kooli kaasa võetud turvaelemendina. "Saan selle endale kotti panna [ja seal] võib-olla ongi memme või papa musi peal," tõi ta näite. Ärevas olukorras saab kaasavõetud palli või muud vidinat lihtsalt rahustuseks mudida. "Kui tundub, et liikumine on lapsel sees ja tekib ärevus või üleüldiselt rahutus, tasub ka liikumispause tundide sisse panna. Siis saab laps seda füüsiliselt väljendada," soovitas spetsialist õpetajatele.

Vidinaid valides tasub tema sõnul jälgida, et need ei teeks teiste keskendumist segavat müra. Võimalik on kasutada näiteks muditavat massaažisõrmust, aga ka võtta kaasa mõni lihtne looduslik ese nagu puupulk või kastanimuna. "Ei pea tellima plastmassi kokku. Tegelikult ta ju ongi selleks, et midagi käes oleks," selgitas Kannelmäe-Geerts. Tema sõnul on olemas isegi pusasid, kus varrukaääre sisse on õmmeldud muditavaid materjale.

Last, kellele tundub 45 minuti pikkune koolitund ärevusttekitavalt pikk, võiks Kannelmäe-Geertsi sõnul toetada liivakellaga. Lakkamatust nutiseadme näppimisest ajule pausi pakkumiseks võiks aga lapsel kotis kaasas olla näiteks puidust lelu nagu kendama, millega bussi oodates mängida. "Digimaailma tuleb sisse küll ja küll. Samas mingid pausid peaks päevas olema, kus kogu aeg ei ole infot. Info ongi ju see, mis ärevaks teeb," tõdes Kannelmäe-Geerts.