Hulgimüügi andmete järgi ostavad eestlased apteekidest keskeltläbi 650 000 pakki ehk 20 tonni taimseid preparaate aastas. Ligikaudu 80 protsenti neist pärinevad Eestist ja viiendik imporditakse. Kokku toodavad Eesti talud aastas umbes 14 tonni ravimtaimi ja nendel põhinevaid ravimeid.

Eesti elanik tarbib aastas keskmiselt kümme grammi taimseid preparaate ja joob aasta peale 20 tassi taimeteed. Iga kümne letiülese ravimi kohta ostab Eesti elanik ühe paki taimset preparaati, nagu näiteks õietee, kuivatatud lehed vms. Ravimtaimedest eelistavad eestlased enim kummelit, linaseemneid, kibuvitsa, köömneid ja Islandi käokõrva.

Kokku on Eestis saadaval 80 ühest ravimtaimest koosnevat toodet ja 145 taimesegu. "Seda võib küll öelda, et meil ostetakse palju ravimtaimi ja järelikult kasutatakse ka. Kahjuks puuduvad võrdlevaid uuringuid, kus meie harjumusi võrreldakse näiteks lätlaste, leedukate, soomlaste, poolakate või prantslastega," ütles Tartu Ülikooli farmakognoosia professor ja uuringu üks autoritest Ain Raal ERR-ile.

Tema sõnul tasub siiski tähele panna, et ravimtaimed on Eesti apteekides laialdaselt saadaval. Siinsed proviisorid ja farmatseudid omavad nende kohta ka teaduspõhist infot. Teistes riikides ei pruugi see sugugi nii olla.

"Sellisele asjale tähelepanu juhtumine võib eestlase jaoks imelikult kõlada, sest loomulikult peavad ravimtaimed meie jaoks apteegis saadaval olema, kus siis veel? Samas kui me vaatame Soomes või mujal Põhjamaades ringi, siis apteekides sellist pilti küll ei avane, et sealt ravimtaimi leiaks," täheldas professor.

"Kui me võtame kasvõi pikkade ravimtaime-traditsioonidega Saksamaa, siis seal pole sugugi igas apteegis ravimtaimed olemas, vaid selleks on spetsialiseerunud apteegid," lisas ta.

Uuringu järgi kasutasid Eesti elanikud erinevaid taimesegusid peamiselt üldise enesetunde ja tuju parandamiseks – 27 protsenti. Lisaks kasutavad 17 protsenti uuritutest neid külmetusnähtude leevendamiseks, 12 protsenti organismi turgutamiseks, 11 protsenti stressi maandamiseks ja une kvaliteedi parandamiseks ning seitse protsenti kergemate seedeprobleemide leevendamiseks.

Kõige populaarsemad taimsed preparaadid on kuivatatud kummeliõied, piparmündilehed, pärnaõied, apteegitill ja saialilleõied. Ligikaudu 88 protsenti vastanutest kasutab taimseid ravimeid aeg-ajalt ja 31 protsenti iganädalaselt.

Eestlane on endiselt tugevalt rahvameditsiini usku

Ain Raal usub, et rahvameditsiini aitas Eestis elus hoida Nõukogude aeg, mil tööstuslike ravimite areng jäi läänemaailmast maha. "Nõukogude Liidus olid ravimtaimed tunnustatud tervist turgutavate vahenditena. Võib-olla asjaolu, et ravimtaimed olid läbi kogu Nõukogude perioodi apteekides saadaval, aitas seda traditsiooni elus hoida," arutles ta.

"Kui me läheme tagasi 1940. aastatesse, siis näiteks naaberriik Soome arenes vaba maailma loogika järgi edasi. Seal tulid peale tööstuslikud preparaadid ja ravimtaimed jäid apteekidest ajapikku kõrvale," märkis professor.

See ei tähenda tema sõnul kindlasti seda, et ravimtaimede kasutamine oleks midagi algelist või ajast mahajäänut. "Kui me oskame ja suudame olukordi lahendada ravimtaimedega, millel on reeglina ka väga madalad riskid, siis milleks eelistada märksa kõrgema hinna ja suurema kõrvaltoimete riskiga vahendeid?"

Kuigi mitte kõigi eestlaste poolt eelistatud ravimtaimede toimed pole inimkatsetega tõendamist leidnud, siis Raali sõnul pole kõigi taimede puhul põhjalikke uuringuid vajagi. "Me kõik teame, et pärnaõied panevad higistama ja tänu sellele võtavad kõrget palavikku maha. Mis kliinilisi katseid siin veel vaja on?" tõi Raal näite.

"Kui me mõtleme, mis on ravimtaime puhul tõe kriteeriumiks, siis selleks on kliinilised uuringud ehk inimestel tehtavad katsed. Kindlasti pole kõiki ravimtaimi kliiniliselt uuritud. Kui me võtame nüüd mingid konkreetsed näited taimedest, näiteks kummeli, siis seda on päris hästi uuritud ja kummeliga on tehtud mitte ainult loomkatseid, vaid ka kliinilisi uuringuid," tõi Raal välja.

Samas nentis ta, et kummeli mõju pole siiski 100 protsenti teaduslikult tõestatud, mis võimaldaks selle toime täiesti tõestatuks lugeda. Euroopa ravimiamet käsitleb kummelit traditsiooniliselt kasutatava ravivahendina, mille toime on üldiselt tõenduspõhine ja kasutamine ohutu.

"Teise näitena võib tuua palderjani, millel on teadupärast kesknärvisüsteemi rahustav ja und soodustav toime. Inimkatsed on tõestanud, et see on täiesti tõenduspõhine. Ehk siis lõppkokkuvõttes sõltub taimest: ei ühte ega teist pidi ei saa üldistusi teha. Me ei saa väita, et nad kõik on tõenduspõhised, aga tõenduspõhine kasutamine ongi omane ikkagi ravimitele," võttis Raal kokku.