Hingamine ei ole pelgalt automaatne tegevus, vaid see on tihedalt seotud ajutegevusega. Iga sisse- ja väljahingamine vallandab närvirakkudes aktiivsuse, mõjutades ajupiirkondi, mis on seotud tunnetuse, emotsioonide ja mäluga.

Hingamise kaardistamiseks töötas Iisraeli teadlaste uurimisrühm välja seadme, mis mõõdab nina kaudu liikuvat õhku. Seade mõõdab iga hingetõmbe kestust, hingetõmmete vahelist aega ja õhuvoolu mõlemas ninasõõrmes. Uuring viidi läbi nõnda, et sada vabatahtlikku kandsid vastavat seadet terve ööpäeva ning panid oma tegevused mobiilirakendusse kirja.

Tulemused näitasid, et masinõppe algoritm suutis hingamismustrite põhjal tuvastada inimesi 96,8 protsendilise täpsusega. Sama tulemus kordus ka kahe aasta pärast tehtud mõõtmistes, mis viitas sellele, et hingamismuster ajas ei muutunud.

Lisaks sellele, et inimesi oli võimalik tuvastada hingamise järgi, leidis uurimisrühm, et teatud hingamismustrid on seotud kehakaalu ja vaimse tervise näitajatega. Näiteks esines kõrgema ärevusskooriga inimestel öise une ajal sagedamini katkestatud ja lühikesi hingetõmbeid. Samas kui depressiivsete sümptomitega osalejatel oli kiirem väljahingamine.

Teadlased usuvad, et hingamismustri jälgimine võib tulevikus aidata hinnata inimese vaimset tervist või isegi pakkuda uusi lähenemisi ravi toetamiseks. Uurjad arutlesid selle üle, et võibolla ei mõjuta vaimne seisund hingamist, vaid hoopis hingamine mõjutab meeleolu.

Kui see nii on, siis tulevikus oleks ehk võimalik ka sihipärase hingamistreeninguga vaimset tervist toetada. Töörühm uuribki nüüd edasi, kas nn terve hingamise jäljendamine võiks inimese enesetunnet parandada.

Kuigi hingamise ja vaimse tervise seoseid on käsitletud ka varasemates uuringutes, rõhutavad teadlased vajadust laiemateks katseteks erinevate inimrühmadega.