Uue uuringu järgi on peamiseks põhjuseks pigem puhtalt bioloogilised tegurid kui elulaadi erinevused.

Ameerika teadlaste uuringus sai kinnitust tõik, et emasloomad ärkavad uneajal ka sagedamini üles ja puhkavad halvemini välja kui isasloomad.

Rachel Rowe Boulderi Colorado Ülikoolist ja ta kolleegid tegid unekatseid mõlemast soost hiirtega.

Katsepuurid olid varustatud ülitundlike liikumisanduritega, mis aitasid täpselt jälgida, kuidas 267 katsehiirt magasid.

Selgus, et isased hiired magasid ööpäevas keskmiselt 11 tundi ja kümme minutit ehk umbes tund aega kauem kui emased hiired.

Isaste lisatund seisnes peamiselt niinimetatud mitte-REM-unes ehk süvaunes, mille juures hingamine ja pulsisagedus aeglustuvad, kehatemperatuur langeb, lihased lõdvestuvad, ajutegevus rahuneb ja hiir puhkab põhjalikult välja.

Hiired magavad enamasti mõneminutiliste juppide kaupa. Vahepeal ärkavad nad korraks üles ja uurivad ümbrust, kas see ohutu on.

Rowe'i ja kolleegide katseist ilmnes, et emaste hiirte uneminutid on veelgi napimad kui isastel hiirtel.

Teistes uuringutes on tähele pandud, et paljudel muudelgi loomadel nagu rotil, äädikakärbsel, vöödilise daanio nimelisel kalal ja mitmel linnuliigil tuleb sugude vahel samasuguseid erinevusi ette.

Rowe ja kaasautorid oletavad ajakirjas Scientific Reports, et võib-olla soosib evolutsioon emaste loomade suuremat tundlikkust keskkonnaolude suhtes, avastamaks kiiresti võimalikke ohte, sest just emased hoolitsevad enamasti rohkem järglaste heaolu eest.

Kui aga põhjus on põliselt bioloogiline, siis ei peaks naised uuringu autorite arvates ülemäära stressama, kui nad näiteks oma mehest vähem magavad: võib-olla just nii ongi õige ja hea.

Kuid mine sa siiski tea, ja sestap tuleks une soolisi külgi nende sõnul edaspidi ikkagi veelgi rohkem uurida.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.