Briti teadlased väidavad oma uuringule toetudes, et enam kui ühes viiendikus kogu maailma meredest ja ookeanidest on viimase paarikümne aasta jooksul jäänud valgust vähemaks.

Thomas Davies Plymouthi Ülikoolist ja Tim Smyth Exeteri Ülikoolist uurisid täpsemalt öeldes seda, kuidas on aastate pikku muutunud meredes niinimetatud eufootilise vööndi ulatus.

Eufootiline vöönd on sügavusvöönd, kuhu jõuab fotosünteesiks piisavalt päikesekiirgust. Just ses vööndis elab umbes 90 protsenti mereelustikust ja just selle vööndi ökosüsteeme mõjutavad oma valgusega päike ja kuu.

Davies ja Smyth analüüsisid satelliitidelt mõõdetud andmeid ja käitasid arvutusmudelit. Nii said nad teada, et ajavahemikus 2003 kuni 2022 kahanes eufootilise vööndi paksus 21 protsendi all maailma merede ja ookeanide pinnast.

Kahanemist on jagunud rohkesti nii rannikulähedastesse vetesse kui ka ulgumerele, muu hulgas on eufootiline vöönd enamjaolt õhenenud Läänemeres.

Üheksa protsendi maailmamere pinna all, mida on enam-vähem Aafrika mandri pindala jagu, on eufootilise vööndi alumine piirpind tõusnud enam kui poolsada meetrit kõrgemale, 2,6 protsendi veepinna all aga üle saja meetri.

Kuid kogu pilt ei ole päris nii tume. Umbes kümne protsendi maailmamere pinna alla on viimase paarikümne aastaga hakanud valgust jõudma senisest rohkem ja eufootiline vöönd on läinud sügavamaks.

Ei ole täpselt teada, kuidas eufootilise vööndi muutused mereelu mõjutavad, aga Davies ja Smyth argumenteerivad ajakirjas Global Change Biology, et nähtus mõjutab suurt osa planeedi mereelustikust ja maailmamere pakutavaid ökoloogilisi hüvesid tervikuna.

Vete pimenemine ja valgenemine tulenevad merevee optiliste omaduste muutumisest, mida omakorda ajendavad enamjaolt muutused planktoni hulgas ja koosseisus.

Need omakorda võivad sõltuda näiteks põlluväetiste merre jõudmisest ja toitainete hulga muutumisest, mida omakorda võivad mõjutada muutused vihmasadude sageduses.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.