IT-ettevõtja ning tehnikaülikoolis doktoritööd kaitsnud Taavi Kotka veab praegu ülikooliga koostöös koolitüdrukutele mõeldud tehnoloogiaringi, mille eesmärk on kasvatada põhi- ja keskkooliealiste neidude huvi tehnika, robootika ja loodusteaduste vastu.

"Neid vilju hakkame peatselt nägema, sest need tüdrukud hakkavad järgmise viie aasta jooksul ülikooli minema. Meil on tehnoloogiahariduses sooline ebavõrdsus, tüdrukud ei taha õppida tehnoloogiat. Viimase viie aasta jooksul on ülikool selle vähendamiseks midagi päriselt ette võtnud. Seda fakti ei tohiks eitada ega vähendada," kiitis Kotka.

Samas leiab ta, et tehnikaülikool võiks natukene kiiremini ajaga kaasas käia. "Meil on mingid valdkonnad, kus palgad ja nõudlus pidevalt kasvavad ning siis on mingid kiratsema jäänud valdkonnad. Näen tehnikaülikoolis jätkuvalt seda, kuidas me hoiame mõnda ainet elus selle pärast, et vastava ala õppejõud on olemas. Me ei küsi endalt, kas see sisu tegelikult vastab 21. sajandi vajadustele sellisel kujul, nagu seda on viimased kümme aastat õpetatud? Neid küsimusi tuleks kindlasti tihedamini küsida," märkis ta.

Kotka tõi ühe näitena välja tudengitelt saadud tagasiside: "Olukorras, kus AI teeb programmeerimisest juba väga suure osa ära, peaksime palju enam rõhuma sellele, kuidas küsida targemaid küsimusi ja AI-d probleemide lahendamisel ära kasutada. Programmeerides on inimestel oma käekiri. Äkki me peaks vähem keskenduma sellele, kui korrektne ja ilus näeb välja käsitsi kirjutatud kood? Kas käekirjaprobleem on tõesti 21. sajandi probleem?"

Eesti haridussüsteemi üldisema nõrkusena näeb Kotka erasektori tippspetsialistide vähest kaasatust akadeemilisse teadusesse. Kuna see nõuab tema sõnul teatavat mugavustsoonist välja tulekut, tuleks taolisi eksperte lihtsalt rohkem motiveerida.

"Lisaks sellele uuele teadmisele, mida nad anda võiks, on neil vaja teha ka alusuuringuid. Lisaks kehtivad teatavad vormistusnõuded, millele üks teadustöö peab vastama. Mul on enda ettevõttest näiteid, kus töötajad kirjutavad suurte projektide vahelt töid, mis pälvivad suurt rahvusvahelist tähelepanu. Kui me leiaks mingid motiveerimisviisid, kuidas saada ettevõtete tippspetsialistid teadust tegema, näeksime plahvatuslikku teadusartiklite kasvu," sõnas Taavi Kotka.

Ettevõtete konkurentsivõime parandamine

Tallinna Tehnikaülikoolis õppinud praegune tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter sõnas, et tööandjate vaatest tuleb tehnikaülikoolist inseneride järelkasv, kes peaksid Eesti ettevõtete konkurentsivõimet parandama. Praegu on erineva valdkonna inseneridest Eestis suur puudus.

"Kui majandus hakkab jälle kasvama, siis see puudus ei vähene, vaid pigem kasvab. Ettevõtete ootused tehnikaülikoolile on kõrged nii järelkasvu kui ka teaduskoostöö vaates. Tahame uuelt rektorilt näha selget visiooni ja tugeva meeskonnaga selle realiseerimist. Mina püsiks siin kindlasti majanduse ja ettevõtete suunal," sõnas Sutter.

Kuigi ettevõtete ja ülikooli vaheline koostöö on olnud Sutteri hinnangul siiani küllaltki hea, tuleks majanduskasvu ja konkurentsivõime kasvatamiseks seda veelgi enam tihendada.

Samuti võiks Tallinna Tehnikaülikool keskenduda Sutteri hinnangul senisest enam rakenduslikkusele. "Siin on meil Soomelt palju õppida. Kuidas teha teadusarendust nii, et selle saaks päriselt ellu viia ja see jõuaks lisaväärtusesse. Just rakendusliku poole pealt peame suutma TalTechi teadusarenduse päriselt ellu viia. Muidugi eks siin on vaja ettevõtetel ka natukene peeglisse vaadata. See on ikkagi koostöö küsimus," võttis tööandjate keskliidu tegevjuht kokku.

Suurem fookus rakendusteadustel ja majanduskasvul

Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimees ja haritlane Margit Sutrop sõnas, et tehnikaülikool on saanud hästi hakkama noortes tehnikahuvi äratamisega. "Mul on kuus lapselast, kellest viis on poisid. Neil on läbi erinevate telesaadete ja muu kommunikatsiooni tekkinud suur huvi minna sinna robootikat õppima. Tartu Ülikooli patrioodina teeb see mind isegi natukene kadedaks," naljatles ta.

Samas toob temagi välja, et alusteaduste kõrvalt võiks ülikool senisest enam keskenduda rakendusteadustele. "Meie tehnikaülikooli eeskujud võiks olla näiteks Aalto ülikool Helsingis või Müncheni Tehnikaülikool, kus mõistetakse, et alusteaduste kõrvalt on oluline ka rakendusteadusi arendada, mille tulem jõuaks ettevõtlusesse. Seda ikka selleks, et meie tööviljakus ja SKP kasvaks," tõi ta välja.

Sutrop nentis, et tegelikult seisavad ülikooli ees päris suured väljakutsed: "Lähiümbruse tugevate ülikoolidega sammu pidamine on päris suur ambitsioon, arvestades kui vähe Eesti riik rahaliselt sellesse panustab. Lisaks meil on järjest vähem eesti keelt kõnelevaid doktorante, kes on huvitatud akadeemilisest karjäärist," sõnas ta.

"Tehnikaülikooli suur väljakutse on uuendada ülikooli personali selles mõttes, et eesti keelt kõnelevad noored valiks teaduskarjääri, tuleks doktorantuuri ja jääksid õppejõududeks, tegeledes samal ajal ka teaduse ning innovatsiooniga. Ma arvan, et see on alateadvustatud, kui suur on järelkasvuprobleem. Põlvkondade vahetus õppejõudude seas on kujunenud väga teravaks mureks. Teadlaskarjääri valivatele noortele inimestele tuleb pakkuda kindlust ja toetavat keskkonda, kuna rahastus on ju sageli projektipõhine," sõnas Margit Sutrop.

Uus rektor asub ametisse uuel õppeaastal. Seekord on Tehnikaülikooli rektori ametiaeg erandlikult neli aastat, et tulevikus ei kattuks nõukogu valimise ja rektori valimise tsüklid. Rektori valib tehnikaülikooli 11-liikmeline nõukogu reedel, 9. mail.