Agnit Mukhopadhyay Ameerika Ühendriikidest Michigani Ülikoolist ja tema kolleegid väidavad oma uurimistöö põhjal, et inimestele olid abiks vastupidavad rõivad, päikesekreemina toiminud ooker ning varjulised koopad. Need vahendid kaitsesid vanakiviaegseid eurooplasi ajutiselt ohtlikumaks muutunud päikesekiirguse eest.

Tundub, et neandertallastel neid vahendeid käepärast ei olnud ning see võis neile saatuslikuks saada. Umbes sama aja paiku kadusid neadnertallaste jäljed Euroopast.

Mukhopadhyay ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et umbes 41 000 aastat tagasi, kui maakera magnetpoolused hakkasid peaaegu asukohti vahetama, liikus magnetiline põhjapoolus hoogsalt lõunapoolsematele laiuskraadidele.

Maakera ajaloos arvatakse magnetpoolused olevat asukohti vahetanud peaaegu 200 korda.

Seekord jäi lõplik asukohavahetus siiski ära ning poolused läksid peagi enam-vähem algsetele kohtadele tagasi, aga Maa magnetväli nõrgenes mõneks ajaks kõvasti ning ohtlikku kiirgust jõudis maapinnani tavapärasest rohkem.

On teada, et just ligikaudu samal ajal hakkasid Euroopa inimesed endale rõivaid õmblema, mitte ei võtnud endale enam lihtsalt loomanahku ümber.

Samast ajast on ka teada, et inimesed hakkasid oma kehale sagedamini määrima ookrit, kollakat või punakaspruuni mineraalainet, mis peale kauniduse pakub kaitset ka päikesekõrvetuse eest.

Korralikud riided ja kaitsev ooker võisid uuringu autorite arvates olla tähtsad tegurid, mis võimaldasid just nüüdisinimestel ohtliku aja paremini üle elada ning Euroopas ja Aasias laiemalt levida, sellal kui neandertallaste arvukus käis alla.´

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.