Seni vallanud arusaama järgi asusid tänapäevaste inimeste kauged esivanemad kasutama süstemaatiliselt luutööriistu umbes poole miljoni aasta eest. Värsked leiud viitavad, et selleks oli piisavalt nupukas juba püstine inimene ehk Homo erectus. Inimliigist ning selle lähedastest põlvenemisliinidest arenesid lõpuks pikapeale välja nii nüüdisinimesed, neandertallased kui ka denislased.

Tööriistad tulid päevavalgele aastatel 2015–2022 toimunud arheoloogilistel väljakaevamistel. Rahvusvaheline töörühm eesotsas Ignacio de la Torrega Hispaania riiklikust teadusnõukogust jõudis nende käigus kuni kaheksa meetri sügavusel asuvate settekihtideni. Teadlased leidsid sealtsamast jõehobude ja elevantide jäänuseid. Üheskoos viitasid need, et toona elanud inimesed ei kasutanud loomi pelgalt toiduks vaid valmistasid nende luudest tööriistu.

Eeskätt kasutasid Olduvais elanud inimesed lisaks elevantide ja jõehobude kontidele suuremate veislaste jalaluid. Töörühm usub, et valik oli teadlik. Uuringu põhjal kasutasid hominiidid tööriistade valmistamiseks sarnast tehnikat nagu kiviriistade puhul. Arheoloogid leidsid tööriistadelt jälgi, mis viitasid kontide servade tahumisele ja vormimisele. Näiteks eemaldati nende pinnalt kihtidena väikseid tükke, et luutükid oleksid teravamad ning käepärasema kujuga.

Lisaks oli mõne tööriista üks ots soonitud, et seda ilmselt haardekoha või käepidemena kasutada. Suurimate tööriistade pikkus ulatus kuni 38 sentimeetrini, mistõttu olid need tolle aja kivitööriistadest märksa suuremad. Torre kirjutab seetõttu kolleegidega, et luud võisid pakkuda kivitööriistadele kergemat ja mõõtmetelt suuremat alternatiivi.

Tööriistade pinnal olevatest kriimustustest järeldas töörühm, et hominiidid kasutasid tööriistu eeskätt liha töötlemisel näiteks loomekorjuste tükeldamisel. Samuti leidis töörühm jõehobude jäänustelt lõikejälgi, mis pakkus tuge ideele, et iidsed inimesed kasutasid luutööriistu liha eraldamiseks ning võimalusel luude lõhkumiseks, et pääseda ligi toitvale luuüdile.

Lisaks lihalõikamisele võidi neid tööriistu kasutada ka taimse toidu kogumisel. Tõendid viitavad, et hominiidid kasutasid terava servaga luutööriistu mugulate ja juurikate väljakaevamiseks. Mõned avastatud tööriistad meenutasid kujult kivist käsikirveid ehk need võisid olla mõeldud sarnasteks ülesanneteks näiteks, et töödelda materjale või koguda puitu ja muid looduslike ressursse.

Eelnevate arheoloogiliste leidude põhjal peeti luutööriistade süstemaatilist kasutust iseloomulikuks hiljem elanud hominiididele näiteks neandertallastele. Olduvai värsked leiud näitavad aga, et materjale suutis eri eesmärkidel töötleda juba Homo erectus või isegi mõni varasem liik. Teise võimalusena võis töörühma sõnul luutööriistu valmistada teine sealkandis elanud inimliik Paranthropus boisei. Rohkem taimedest toitunud inimest on peetud seni võrreldes aga Homo erectus'ega tehnoloogiliselt mahajäänumaks.

Arheoloogid usuvad, et selline tehnoloogiline areng võis olla oluline evolutsiooniline hüpe, mis eristas varajasi hominiide nende eellastest. Kui nad suutsid õppida uusi oskusi ning neid eri materjalidele rakendada, aitas see kaasa ka keerukama tööriistakultuuri kujunemisele. See omakorda aitas iidsetel inimestel paremini ellu jääda ja edasi areneda.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.