Saurustetapja asteroid lõi atmosfääri arvatust vähem väävlit
Suur asteroid, mis kukkus 66 miljonit aastat tagasi Maa peale, ei toonud värske teadusuuringu järelduste järgi kaasa nii suurt kliimamuutust kui seni arvatud.
Sauruste hävimisele ta ikkagi arvatavasti aitas kaasa. Suur hulk tolmu, tahma ja väävliosakesi paiskus atmosfääri ning varjas päikesevalgust; kliima jahenes, fotosüntees kahanes, hävis umbes kolmveerand eluslooduse liikidest.
Katarina Rodiouchkina Belgiast Genti Ülikoolist ja ta kolleegid mõõtsid Chicxulubi meteoriidikraatri piirkonna kividest välja puuritud uuemates proovides sisaldunud väävliisotoopide hulka.
Sinna kõrvale vaatasid nad mitmelt poolt maailmast kogutud umbes samast ajast pärinevate setete koostist.
Kõige selle põhjal andsid nad hinnangu, kui palju asteroidilöögi toimel väävlit atmosfääri paiskus.
Nad kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et väävlit oli umbes 30 kuni 110 miljardit tonni. Seda on aga enam-vähem viis korda vähem on kui seni arvutusmudelite põhjal arvutatud.
Siit omakorda järeldub, et kliima jahenemine võis olla seni arvatust malbem ning võis väldata seni arvatust lühemat aega.
Saurustele sellest avastusest küll otseselt enam kasu ei ole, aga meie aja teadusmõtet aitab see edendada ikka.