Wighti saarelt tuli välja uus dinosauruseliik, kelle turja ja saba ehtis teadlaste sõnul silmapaistev purje meenutav luumoodustis. Nad oletavad, et liik võis seda kasutada partnerite ligimeelitamiseks, vahendab The Guardian.

Uus liik kuulub iguanodontlaste rühma. Tema kivistised tegi kindlaks Portsmouthi Ülikooli doktorant Jeremy Lockwood, kes andis liigile nimeks Istiorachis macarthurae. Nimi viitab osalt sauruse nn turjapurjele, osalt aga purjetaja Ellen MacArthurile. Viimane püstitas 2005. aastal maailmarekordi, seilates ajaloos kõige kiiremini ringi ümber maailma.

Sauruse kivistised pärinevad 125 miljoni aasta tagusest ajast. Enne Lockwoodi analüüsi arvasid teadlased, et säilmed kuulusid ühele kahest varem Wighti saarelt leitud dinosauruseliigist.

Nüüd võrdles Lockwood säilinud luid andmebaasitäie sarnaste sauruseluudega. Võrdluses ilmnes, et kivistis ei sarnanenud ühegi olemasolevaga. Lockwoodi sõnul polnud luustik sama terviklikult säilinud kui paljud teised. Teisalt polnud selle luid varem põhjalikumalt uuritud.

Erinevalt teistest liikidest olid sellel saurusel selgrool Lockwoodi sõnul erakordselt pikad lülijätked. Doktorant oletab, et muistse hiidsisaliku selga ehtis tõenäoliselt esileulatuv purje meenutav moodustis. Tema sõnul annab evolutsioon mõnikord ekstravagantsetele omadustele praktilisemate ees eelise.

Teadlased on selliste turjamoodustiste eesmärgi üle pikka aega vaielnud. Näiteks on oletatud, et need võisid aidata liigil reguleerida kehatemperatuuri. Teisalt võisid neis paikneda keha rasvavarud. Uuel sauruseliigil peavad teadlased aga kõige tõenäolisemaks seletuseks visuaalsete märguannete saatmist: võimalik, et liik üritas nn purjega uhkeldades partnereid peibutada.

Lockwoodi ja kolleegide sõnul esineb tänapäevastel roomajatel silmapaistvaid sabamoodustisi rohkem isasloomadel. See viitab, et moodustised arenesid välja kas partneritele mulje avaldamise või konkurentide pelutamise eesmärgil. Töörühm oletab, et sama kehtis ka Istiorachis macarthurae kohta.