Mõned saurused, näiteks plesiosaurused olid kohastunud vee-eluks. Üks hiljuti lähemalt läbi uuritud plesiosaurusefossiil osutab, et neil hiidveesisalikel, vähemalt mõnel neist, katsid loibi soomused.

Miguel Marx Rootsist Lundi Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad sellest ajakirjas Current Biology. Nad tutvusid ainulaadse fossiiliga, mida oli varem 75 aastat hoidlas luku taga hoitud.

Fossiili leidsid Saksa teadlased 1940. aastal Baden-Württembergist Holzmadeni linnakese lähedalt kivimurrust. Nad taipasid kohe, et tegu oli plesiosaurusega ning peitsid selle sõja ajaks muuseumi aeda. Pärast sõda sattus ta hoidlasse, kust jõudis teadlasteni alles 2020. aastal.

Nüüd teavitavad Marx ja ta kaaslased, et fossiilil on vanust umbes 183 miljonit aastat.

Nad panid ka tähele, et fossiil oli erakordselt heas seisukorras. Mikroskoobi all tuli nähtavale isegi naharakkude tuumi ja pigmendiorganelle melanosoome.

Nii põhjalikult kui Marx ja ta kolleegid ei ole plesiosauruste pehmete kudede kivistisi varem uurida saanud.

Säilinud on peaaegu kogu looma luustik, saba ja ühe esiloiva peal leidub ka nahatükikesi.

Loiva nahakoes märkasid teadlased moodustisi, mis meenutavad tänapäevaste roomajate soomuseid. Nad väidavad, et need olidki soomused ning oletavad, et need võisid aidata loomal paremini ujuda või olid hoopis abiks, kui loom merepõhjast toitu otsis ja sai loibadele nõjatudes pinnalt pisut tuge.

Saba nahk tundus seevastu olevat sile ja soomusteta.

Teadlased on plesiosaurustest teadlikud olnud juba mitu sajandit ning tunnevad nende anatoomiat üldjoones hästi — neil on pikk madujas kael, kaks paari loibi, tugevad lõualihased ja teravad hambad.

See avastus täiendab neid teadmisi. Võib arvata, et paljudel plesiosaurustel katsid vähemalt mõnesid kehapiirkondi ka soomused.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.