Pööritustunde-rakud võivad pakkuda võimalust nälg seljatada

Nälja, iivelduse ja täiskõhu tundeid paistavad ajus juhtivat erinevad närvirakuahelad, osutab Saksa teadlaste uus hiirtega tehtud uuring. Leid võib tulevikus aidata pärssida ravimite kõrvaltoimena kasvavat söögiisu.
Iivelduse ja kõhuvalu korral on enamikul inimestel kesine söögiisu. Nüüd huvitas rühma Max Plancki bioloogilise intelligentsuse instituudi teadlasi, kus see vastumeelsus toidu suhtes ajus alguse saab. Selleks uurisid nad lähemalt rühma iiveldavaid hiiri, vahendab Nature News.
Nüüd kirjeldavad nad oma uues artiklis esimesena üht kindlat ajurakkude kobarat. Tuleb välja, et kui hiir tunneb iiveldust, hakkavad selle võrgustiku närvirakud tööle. Kui hiirel on kõht aga lihtsalt täis, ei toimu rakukobaras midagi. See viitab, et täiskõhu- ja iiveldustunde vastused liiguvad ajus erinevaid närviradu pidi.
Uuringu juhtivautori Wenyu Dingi sõnul võib hiir olla küll äärmiselt näljane, kuid kui looma ajus kindlad ajurakud kunstlikult tööle panna, keeldub too söömast. Koos kolleegidega oletas Ding, et kõnealune rühm neuroneid on seotud negatiivsete kogemuste töötlemisega. Näiteks võib just see vastutada südame pahaks mineku tunde eest.
Oletuse pinnalt süstis töörühm hiiri iiveldust põhjustava keemilise ühendiga. Seejärel tegid nad loomakeste ajudest ülesvõtteid. Nii said nad kinnitust, et pööritustunde korral hakkasid hiirtel need rakud ajus tööle.
Isu võti
Katse jaoks hoidis töörühm hiiri esmalt mitu tundi toidust eemal. Seejärel panid nad hiirte ajus optogeneetika tehnikaga laenglema rühma neuroneid. Ajurakkudesse vetikavalke tootvate geenide siirdamine muudab need valgustundlikuks ja seeläbi täpselt kontrollitavaks.Kui rakud olid parasjagu puhkeolekus, sõid hiired isukalt. Kui töörühm aga rakud vaigistas, jätsid loomakesed toidu sinnapaika ja sibasid minema.
Teiseks tõkestasid uurijad samade rakkude töö iiveldavate, ent näljaste hiirte ajus. Nad märkasid, et nüüd sõid hiired ka pööritustunde kiuste.
Iiveldust juhtivaid närviradu ajus on oluline mõista söömishäirete, nagu rasvumise ja anorkesia raviks, osutab uuringuga mitte seotud Arizona Ülikooli neuroteadlane Haijiang Cai.
Ühest varasemast uuringust on teada, et söögiisu reguleerivad ka kirjeldatud neuronite lähedal paiknevad ajurakud. Küll aga ei tee need rakud vahet täiskõhu- ja iiveldustundel. Nüüd osutavad Dingi töörühma tulemused, et kumbki tunne kulgeb ajus oma rada pidi.
Cai sõnul saab tulevik olema põnev, kui teadlased õpivad ajus vaigistama üksnes isu, ent ei põhjusta seejuures iiveldust. Sel juhul võiks olla võimalik alla suruda näiteks antidepressantidest põhjustatud ülemäärast isu. Võimalik oleks ka vastupidine: iivelduse käes kannatav inimene võiks suuta pöörituse kiuste ikkagi midagi süüa.
Uuring ilmus ajakirjas Cell Reports.
Toimetaja: Airika Harrik