X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Avaliku jõulukuuse traditsioon juurdus Eestis visalt

Foto: Priit Mürk/ERR

Jõulude lahutamatu osa on ehitud jõulupuu. Millal aga tuli Eestisse komme tuua kuusk jõuludeks tuppa, ei ole päris täpselt teada.

Eesti Rahva Muuseumi rahvakultuuri- ja teabekeskuse kuraator Reet Piiri rääkis, et puude kasutamine sümbolina on väga paljude rahvaste jaoks vana komme. "Kuusk on igihaljas roheline puu, mis sümboliseerib taassündi," sõnas ta Vikerraadio saates "Huvitaja". Saartel, kus kuusk on haruldane, kasutati jõulupuuna ka mändi või kadakat. "Nüüd viimasel ajal on muidugi kuused kättesaadavamad, aga kui vaatame vanu traditsioone, siis on kasutatud teisigi puid," lausus ta.

See, millal kuusekomme Eestisse tuli, ei ole täpselt teada. Piiri rääkis, et vanade ajalehtede või kalendrite põhjal tõid eestlased kinnitatult kuuse koju aastal 1845. On ka teada, et talutaredes riputati esialgu puud aampalkide külge lakke. Kuigi ka see vana traditsioon, et õled toodi tuppa, on veel 1920. aastatel Tallinnas kirja pandud mälestus. "Ehk siis jõulud olid nii kuuse kui ka õlgedega ja vana külakomme toodi linna kaasa," rääkis Piiri.  

Saksamaalt on teada juba 16. sajandist, et jõule tähistati kaunistatud kuusepuuga. Algselt ehiti neid datlite ja paberist välja lõigatud roosidega. Eestis kaunistati jõulupuid traditsiooni algusaastatel nagu mujalgi: kaunistused olid söödavad. Mets-õunapuu viljad seoti puu külge, niisamuti varuti varem valmis pihlakakobaraid. 19. sajandil tulid ka poest ostetud kuusekarrad, mida nimetati Piiri sõnul ingli juusteks. Need visati kuuse otsa.

Juba 19. sajandi viimastel kümnenditel osteti lisaks üksikuid klaaskuulikesi või muid ehteid. "Valdavalt ehiti kuusk siiski ikkagi söödava kraamiga. Populaarsed olid jõululaatadel müüdavad pikad kirevad klaaskommid, millel oli kirev paber küljes. Need seoti kuuse külge. Ja muidugi küünlad, mis andsid kuusele viimase lihvi ja pidulikkuse," lausus Piiri.

Tallinn on öelnud, et raekoja platsile aastal 1441 püstitatud kuusk on väidetavalt Euroopa vanim jõulupuu avalikus linnaruumis. "Riia ja Tallinn võistlevad, kummal see oli ennem," sõnas Piir. Nii Tallinnas ka kui Riias oli see Mustpeade vennaskonna komme, et pühade ajal oli kuusk. "Kas see oli ehitud, milline see kuusk välja nägi, milline oli kombestik sealjuures – seda ei tea. Küll aga on teada, et kuusk toodi välja ja põletati ära pidulikkusega," rääkis Piiri.

Esimene faktiline jõulukuusk Tallinnas, mille märgivad ära ka ajalehed, püstitati 1928. aastal. "Ajalehed märgivad, et see ei äratanud Tallinna inimestes mingit tähelepanu. Päevaleht kirjutas lihtsalt, et omnibussi oodates mõni hajameelne pilk läks kuusele, aga sellest ei peetud lugu," kirjeldas Piiri.

Tartus oli kuusk esimest korda 1929. aastal, aga Tartu korraldas Piiri sõnul ka väikese tseremoonia. Rahvas tuli kokku ja oli esinemisi. Sellest ajast hakkaski kuusk olema Tartus raekoja platsil. Tallinnas on teada, et järgmine kuusk tuli raekoja platsile alles 1935. aastal ja seekord äratas see juba tähelepanu ja traditsioon sai järjepidevuse. Kuusk pandi üles raekoja platsile ja seda kaunistasid elektriküünlad.

Jõulude juurde kuulub sageli veel kingituste tegemine. Reet Piiri sõnul on see Eestis jõulude tähistamisega Eestis kaasas käinud praktiliselt alguses peale. 1845. aastast pärineb esimene pildiline teade, kus on näha, et on küünaldega kuusk, kingitused, lapsed. Küll aga ei toonud alguses kingitusi jõuluvana, vaid need olid pandud lihtsalt laua peale. "Kui paljudel rahvastel on kingid lihtsalt kuuse all, siis Eestis tuleb kink lunastada. Juba 19. sajandi lõpu mälestustes on mainitud seda, et kes laulis, kes pabistas, et luuletus läheb meelest," sõnas Piiri.

Toimetaja: Sandra Saar

Allikas: "Huvitaja", küsis Kadri Põlendik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: