Uurimuse eesmärk oli Eesti näitel analüüsida erinevate kaitseväes õpitud pädevuste ja oskuste rakendamist tööelus ja vastupidi. Autoreid huvitas, millised tsiviilelus õpitud oskused annavad kaudselt eelised ajateenistuses ja motiveerivad noori seda läbima. Samuti uurisid teadlased ajateenijate motivatsiooni ja valmidust rakendada kaitseväes omandatud oskusi argielus.

Uurijad tuginesid küsitlustele ja intervjuudele, et saada ülevaade ajateenijate hoiakutest, motivatsioonist, väärtustest ja tervisest ning kirjeldada tööandjate arvamusi ja hoiakuid ajateenistuse suhtes.

"Mind huvitas, kuidas noored inimesed sobitavad ajateenistust oma eluteega, arvestades, et tsiviil- ja militaarvaldkond on nii vastukäivad," põhjendab uurimistöö autor Eleri Lillemäe teemavalikut. Tema sõnul on ühelt poolt noortel inimestel vajadus ehitada üles oma elu, omandada pidevalt uusi kogemusi ja olla tööturul konkurentsivõimeline. Teiselt poolt lasub noortel aga ka kohustus läbida ajateenistus ja panustada riigikaitsesse, mis tekitab tunde, et eakaaslastest jäädakse maha.

Uuring viitab, et võimalus kasutada ajateenistuses õpitut igapäevaelus aitab toetada noorte enesearengut ja ajateenijate vaimset heaolu. See võimaldab ajateenijatel arendada tsiviilelus vajalikke pädevusi ning seetõttu ei jää nad oma eakaaslastest, kes ajateenistust ei läbi, niivõrd maha. Siiski annavad omandatud oskused kaudseid eeliseid ka militaarsfääri sisenedes.

Üle saab kanda isikuomadusi ja praktilisi oskusi

Eleri Lillemäe kirjeldab, et suurt arutelu tsiviilis omandatud oskuste ülekandmisest kaitseväkke pole veel toimunud. Varasemad uurimused on tema sõnul keskendunud oskuste ülekandmisele ainult ühes suunas ehk militaarvaldkonnast tsiviilsfääri.

Uuringus ilmnes, et ülekantavust on kasulikum vaadata kui kahesuunalist protsessi. Tsiviilelus omandatud kogemused võivad samamoodi ajateenistuses kasuks tulla, nagu ajateenistuses saadud oskused igapäevaelus. Ajateenistuse alguses ja lõpus on noorte vaated ülekantavatele oskustele küllaltki sarnased.

Sõdurite arvates tuleb ajateenistuses tsiviilsfääri oskustest kasuks uues keskkonnas hakkamasaamine, stressitaluvus, ajaplaneerimine, täpsus, (enese)distsipliin, õpiharjumused ja analüütiline mõtlemine. Samuti kuluvad nende sõnul marjaks ära praktilised autojuhtimis-, majapidamis-, ellujäämis- ja orienteerumisoskused.

Ajateenijate hinnangul saab tsiviilsfääri üle kanda erinevaid isikuomadusi, hoiakuid ja sotsiaalseid oskuseid. Isikuomadustest tähtsamaks peavad nad ajateenistuses õpitud praktilisi oskusi, mis tsiviilelus kasuks tulevad, näiteks autojuhi, parameediku ja allohvitseri kursustel omandatut. Sealt saavad ajateenistuse läbinud endale näiteks juhiload, meditsiinilised oskused ja inimeste juhtimise kogemuse.

Tööandjate arvamused peegeldavad uurijate sõnul ühiskonnas valitsevaid hoiakuid seoses ajateenistusega. Uuringust tuli välja, et tööandjad näevad ajateenistuses käimist paratamatusena, millel puuduvad otsesed eelised tööle kandideerimisel.

Siiski tõid tööandjad välja, et ajateenistus on kaudselt kasulik just seal arendatud isikuomaduste tõttu. Nad seostasid ajateenistuse läbimist distsipliini, kohusetunde ja sihikindlusega. Ajateenijadki nägid ennekõike kasu kaitseväes arendatud isikuomadustes. Tööandjad tõid ülekantavatena vähem välja praktilisi oskusi.

Samas näeb osa tööandjaid ajateenistuse läbimist vältimatuna. Sealhulgas tõid nad välja, et kohustuse täitmine ei näita midagi inimeste isikuomaduste kohta. Mõned tööandjad rõhutasid ka seda, et teatud omaduste ülekantavus sõltub inimese enda tahtest ja sellest, milliseid erialaoskuseid ta omandas.

Oskuste kasutamine sõltub inimese enda pealehakkamisest

Ajateenijad võivad kasutada õpitud oskusi ja omadusi nii tavaelus kui ajateenistuses, aga see ei tähenda, et nad seda alati teevad. Uuringu järgi sõltub see ajateenija enda motivatsioonist ja initsiatiivist.

Näiteks võivad ajateenistuse läbinud oskuste ja teadmiste kasutamist teadlikult vältida, sest ei soovi militaarteemadega enam edasises elus kokku puutuda. Lisaks ei pruugi inimesed osata oma kogemust mõtestada ega näe, kuidas omandatu võiks neile kasuks tulla. Samuti mõjutavad nii individuaalsed hoiakud kui ka ühiskondlik surve seda, milliseid oskusi saab ühest sfäärist teise üle kanda.

Tänapäeva noored ootavad, et ajateenistus annaks neile kasulikke oskusi ja kogemusi, mis aitaks neid tulevikus nii tööl kui ka õpingutes. Üks viis, kuidas noorte ootustega kohaneda, on soodustada tsiviil- ja militaarsfääri vahel oskuste ja kogemuste ülekantavust. See tähendab, et noored saavad ajateenistuses ära kasutada juba õpitud teadmisi ja kogemusi, mis omakorda motiveerib neid teenistust edukalt läbima. Nii õpivad nad samal ajal uusi oskusi, mida tsiviilelus rakendada.

Uuringu tulemustest peegeldub, et oskuste ja teadmiste ülekandmiseks tuleb arendada koostööd militaar- ja tsiviilvaldkonna vahel. See aitab luua võimalusi ja eeliseid nii ajateenijatele kui ka tööandjatele ning tõstab noorte motivatsiooni teenistust edukalt läbida.

Eleri Lillemäe ja kolleegide uuring ilmus ajakirjas Current Sociology.