Nii mõnigi lapsevanem on ilmselt mõelnud ja võib-olla isegi otsingumootorisse kirjutanud küsimuse: "Millal väikelaps vähem nutma hakkab?" Seni kõige autoriteetsemaks peetud vastuse pakkus küsimusele üks 1962. aastal tehtud uuring. Selle järgi saab imiku nutt kõige suurema hoo sisse kuuendal elunädalal ja vaibub 12. elunädalaks stabiilselt harvaks, vahendab ScienceAlert.

Nüüd lükkas uus uuring väikelaste nutu senise arengukaare ümber. Pikema aja jooksul kogutud suure andmehulga käsitus osutab, et laste lakkamatud nutuhood võivad kesta palju kauem. Sestap tahab Aarhusi Ülikooli töörühm joonistada uue nii-öelda nutukaare

Uuringu autori ja kognitiivse teaduse insturktori Arnault-Quentin Vermilleti sõnul leiavad usinalt guugeldavad lapsevanemad tõenäoliselt kähku üles praegu kehtiva arengukaare joonise. Just infot otsivatele lapsevanematele mõeldes soovis ta koos kolleegidega teha olemasolevate andmete põhjal uue mudeli ja näha, kas need kinnitavad praegu kehtivat nutukaart.

Tavaliselt räägitakse väikelapse ülemäärasest nutust ehk koolikutest, kui laps nutab päevas üle kolme tunni ja nii vähemalt kolm päeva nädalas. Esimesel kuuel elunädalal arvatakse koolikute all kannatavat 17–25 protsenti imikuid.

Uues uuringus ammutas töörühm infot 57 varasemast uurimusest, mis kajastasid 17 riigi andmeid. Ühtekokku olid valimis lapsevanemate kirjeldused 7580 väikelapse kohta. Erinevalt 1962. aasta uuringust, mis käsitles 12 esimest elunädalat, kattis uue töö andmestik ajaliselt lapse esimest 12 elukuud.

Ehkki andmete põhjal paistsid imikute nutumustrid olema üksjagu erinevad, valmistasid uurijad neid töödeldes kaks statistilist mudelit. Ühes mudelis jõudis laste nutuhoogude haripunkt kätte neljandal elunädalal. Teises mudelis püsis nutuhoogude tase esimestel nädalatel ühtlane ja langes seejärel alles aegamööda.

Kumbki mudel ei käi kokku seni sageli viidatud nutukurviga. Andmed näitavad nüüd hoopis seda, et väikelapse koolikud võivad kesta mitu kuud. Uurijad loodavad, et see teadmine rahustab oma nutva vastsündinu käekäigu pärast muretsevaid värskeid lapsevanemaid.

Uuringu autori ja neuroteadlase Christine Parsonsi sõnul esindavad mõlemad uued mudelid saadaolevaid andmeid usutavalt. Kumbki mudel ei näita, et imik peale viit elunädalat järsku vähem nutma hakkaks, nagu lapsevanemad praegustelt joonistelt näha võivad. Andmete põhjal saab Parsosnsi sõnul hoopis väita, et lapsed nutavad suhteliselt palju ka peale kuue kuu vanuseks saamist.

Uurijad märkasid veel, et kuigi mõne uuritud riigi kohta andmeid nappis, on väikelaste nutmisharjumused erinevates riikides üsna erinevad. Näiteks nuuksuvad India, Mehhiko ja Lõuna-Korea imikud vähem kui eakaaslased USA-s, Suurbritannias ja Kanadas.

Nutmine on oluline osa lapse arengust. Laps saab nutu abil vanemate tähelepanu ning vanemate reaktsioon imiku nutule võib mõjutada tema vaimset ja emotsionaalset arengut.

Lapsevanemate rahustamise kõrval loodavad uurijad oma uuest tööst kasu ka tervishoiutöötajatele, kes peavad oskama ära tunda, millal on lapsega lahti midagi tõsist.

Uuring ilmus ajakirjas Child Development.