Leid tekitab uurijates vastakaid tundeid ja pakub tulevaste liikidevaheliste siirdeprotseduuride jaoks olulist teadmist. Ühest küljest oleks saanud nakatunud elundi siirdamist hõlpsasti vältida ehk juhtunu seab protseduuri eetilisuse üha suurema kahtluse alla. Teisest küljest on võimalik, et ilma viiruseta võinuks Bennett oma uue südamega kauem elada, vahendab Gizmodo.

Esialgu paistis 7. jaanuaril tehtud operatsioon olema edukas. Uus süda tuksus tugevalt ja Bennett näis veidi enam kui kuu jooksul taastuvat – siirdamispatsientide jaoks on see ajavahemik kriitilise tähtsusega. Paraku muutus jätkuvalt haiglas viibinud mehe seisund märtsi alguses järsult halvemaks. Bennett suri 8. märtsil ümbritsetuna pereliikmetest ja sõpradest. Toona ütles haigla esindaja, et ühest surmapõhjust ei leitud.

Aprilli lõpus peetud veebiseminaris paljastas Bennetti kirurg Bartley Griffith aga enamat. Ta tunnistas, et arstid leidsid Benneti kehast märke sigade tsütomegaloviirusest juba 20 päeva peale lõikust. 

Kuna leitud viirusehulk oli sedavõrd väike ja siga ise tunnistati viirusevabaks, pidasid arstid leidu esmalt katseveaks. Raporti andmetel näitas seasüdame lahkamine aga mitu nädalat hiljem, et elund oli kahjustatud – võimalik et nakkuse tõttu. 

Griffith ütles raporti avaldanud MIT Techology Review'le, et hakkab koos kolleegidega Bennetti surma põhjust täiendavalt uurima. Ta oletas, et viirus võis olla surmaga lõppenud protsessi vallandaja.

Veebiseminaris esitatud põhjalikumas kirjelduses märkis Griffith, et tagasihoidlikult alanud nakkus paisus massiivseks turseks. Ta ise kahtlustas, et Bennettil tekkis põletikusööstu tagajärjel kapillaarileke, mis tekitas tema südamesse ödeemi (kehavedeliku kogunemisest tekkinud paise, toim). Ödeemist sai kiuline kude ning mehel tekkis tõsine ja pöördumatu diastoolne südamepuudulikkus.

Ehkki sigade tsütomegaloviirus ei suuda inimese rakke nakatada, võis see põhjustada südames tüsistusi ja vallandada Bennettil ohtliku immuunvastuse. See võis omakorda meenutada ühes paavianidega tehtud liikidevahelistes siirdamiskatsetes täheldatud sündroomi. Neilegi pärdikutele siirati nakatunud seasüdameid. 

Siirdamise läbi teinud patsiendid sõltuvad algul immuunsüsteemi alla suruvatest ravimitest, mis ei lase nende kehadel uusi elundeid ära tõugata. See teeb nakkused nende patsientide jaoks aga eriti ohtlikuks ja raskesti ravitavaks.

Bennetti uus süda pärines elundidoonorluse tarbeks geneetiliselt muundatud sealt. Sea aretanud ettevõte Revivicor tegi loomale 10 erinevat geenikorrektuuri, millest enamiku mõte oli takistada inimese immuunsüsteemil sea elundi ründamist. Ühtlasi pidi siga olema viirustest igati puutumata.

Enne seda, kui süda sea rinnast eemaldati, analüüsisid uurijad ta ninaneeluproov, otsides tema kehast aktiivseid viiruseid. Paraku võivad nii sigade tsütomegaloviirus kui ka muud haigused peita end looma kehas varjatud kujul.

New Yorgi Ülikooli bioeetik Arthur Caplan nimetas juhtunut raportis suureks ohumärgiks. Kui arstid ei suuda nakkust ennetada või ohjata, on selliseid katseid tema sõnul raske õigustada. Caplan lisas, et muretseb riskantse protseduuri asjakohasuse pärast, sest Bennett võitles oma elu eest ja tema võime katses osalemisega nõustuda või sellest keelduda pole selge.

Samas oli lõikus Bennetti jaoks viimane õlekõrs, sest teda ei peetud inimsüdame saamiseks sobivaks ja ta oli enne siirdamist väga haige. Tal oli valida operatsiooni või südamehaigusest tingitud kindla surma vahel, märgiti jaanuaris operatsiooni korraldanud Marylandi Ülikooli haigla pressiteates.

Paavianiuuringut juhtinud Berliini Vabaülikooli viroloogi Joachim Denneri sõnul mõjutas Bennetti surma tõenäoliselt siiski ka tema põdur tervis. Kuigi viirus võis mehe surmas oma osa mängida, polnud see Denneri hinnangul ainus põhjus.

Raport ilmus väljaandes MIT Technology Review.