Maailmas esimest korda tehtud operatsioon andis lootust, et tulevikus aitab liikidevaheline elundidoonorlus pakkuda leevendust aastaid kestnud organipõuale. Operatsiooni teinud arstid on enda sõnul aga jätkuvalt protseduuride tuleviku suhtes optimistlikud, vahendab ScienceAlert.

Ligi 57-aastane ameeriklane David Bennett sai seasüdame rinda 7. jaanuaril. Nüüd teatas Marylandi Ülikooli haigla, et Bennett suri 8. märtsil.

Haigla pressiesindaja sõnul ei suutnud arstid patsiendil kohemaid kindlaks teha mingit selget surmapõhjust. Ta lisas, et nad teevad juhtunust siiski põhjalikuma ülevaate, mis ilmub tulevikus mõnes teadusajakirjas.

Marylandi Ülikooli liikidevahelise südamesiirdamise programmi juhi Muhammad Mohiuddini sõnul kimbutasid aga Bennettit erinevad nakkused. Tema sõnul oli arstidel raske suruda ühtaegu alla patsiendi immuunvastust ja samal ajal nendega võidelda.

Bennetti seisund hakkas halvenema mitu päeva tagasi. Kui sai selgeks, et ta enam ei taastu, püüdsid arstid tema vaevusi ikkagi leevendada. Veel oma viimaste elutundide jooksul suutis Bennett oma perekonnaga suhelda.

Haigla teatel toimis siiratud süda vahetult peale operatsiooni mitu nädalat väga hästi ilma ühegi märgita, et Bennetti keha uuele elundile vastu hakkaks. Bennett suutis perega aega veeta, käia füüsilises teraapias ja vaadata Super Bowli. Samuti väljendas ta sageli soovi minna koju, et näha oma koer Luckyt.

Siirdamist juhtinud kirurgi Bartley Griffithi sõnul osutus Bennett vapraks ja üllaks patsiendiks, kes võitles oma tervise nimel lõpuni välja. Griffith avaldas lahkunu perele kaastunnet.

Esimest korda saabus Bennett Marylandi osariigis haiglasse 2021. aasta oktoobris. Ta oli siis voodihaige ja vajas hingamisaparaadi tuge. Bennett oli enne seda tunnistatud inimelundi vastuvõtjana sobimatuks – sageli otsustavad arstid nii väga kehva üldise tervisega patsientide kohta.

Mohiuddini sõnul sai tema töörühm kogu seasüdamega seotud protseduuri käigus hindamatuid teadmisi ja kogemusi. Ta lisas, et arstid ise jäävad optimistlikuks ja kavatsevad edaspidigi teha samalaadseid kliinilisi uuringuid.

USA meedias käis läbi ka asjaolu, et Bennett mõisteti 1988. aastal süüdi teise mehe mitmekordses pussitamises. Bennetti ohver jäi halvatuna ratastooli ja suri 2005. aastal. Meditsiinieetikute sõnul ei tohi patsiendi kriminaalne minevik siiski arstiabi saamist mõjutada.

Alternatiiv inimelunditele?

Ainuüksi USA-s ootab praegu 110 000 inimest uut elundit ja igal aastal sureb uue elundi ootuses üle 6000 inimese. Suure nõudluse valguses on arstid olnud juba pikka aega huvitatud nii-öelda ksenotransplantatsioonist ehk liikideülesest elundidoonorlusest. Esimesi katseid selles vallas tehti juba 17. sajandil.

Varasemad teadusuuringud keskendusid inimahvide elunditele. Näiteks siirati 1984. aastal paaviani süda vastsündinule, kes elas uue südamega vaid 20 päeva. Viimasel ajal vaatavad uurijad elundeid otsides pigem sigade poole. Sigade südameklappe kasutatakse humaanmeditsiinis juba laialdaselt ja põletushaavadega inimestele siiratakse seanahka.

Sead sobivad inimestele doonoriteks väga hästi, sest nende elundid on umbes sama suured kui inimestel ning sead kasvavad kiiresti ja suurtes pesakondades. Sigu kasvatatakse toiduks juba niigi, mistõttu peetakse nende elundite kasutamist inimahvide elunditega võrreldes vähem vastuoluliseks.

Bennetti doonorsiga pärines geenimuundamise läbi teinud karjast. Neil loomadel vaigistati kolm geeni, mis oleks pannud inimkeha sea elundile vastu töötama. Samuti löödi neil rivist välja geen, mis oleks sea südamekoe liigselt vohama pannud. Erilise karja loomade genoomi lisati ka kuus inimgeeni, mis aitasid inimkehal uut organit paremini vastu võtta.