Ameerika ja Hiina teadlased väidavad oma uuringu põhjal, et üks ja sama muusikapala tekitab eri kultuuridesse kuuluvatel kuulajatel erisuguseid kujutluspilte.

Küllap on paljud meist isegi märganud, et kuulates muusikat, ka instrumentaalmuusikat, kus sõnad meelt ei suuna, ilmub vaimusilma ette pildikesi, mõnikord isegi väikesi lugusidki.

Seejuures võib küllap täheldada, et isegi pealtnäha iseenesest täiesti abstraktne muusika võib olenevalt oma laadist, või kes teab millest siiski kuidagi neid kujutelmi kujundada. Näiteks võivad trillerdavad klaverihelid viia mõtted vulisevale ojakesele.

Elizabeth Margulis Princetoni Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid enam kui 600 inimesega Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast, kellele mängiti ette 16 instrumentaalset muusikapala, nii lääne kui ka hiina stiilis.

Katseisikute ülesanne oli palu kuulates kirja panna, milliseid lugusid, kui üldse, kuuldud pala neil peas kerima pani.

Kirjapandu põhjal ilmnes, et ameeriklaste lood olid tihtipeale teiste ameeriklaste lugude moodi, hiinlaste lood teiste hiinlaste lugude moodi, aga ameeriklaste lood ja hiinlaste lood võisid ühe ja sama muusikapala juures olla hoopiski isesugused.

Näiteks võis kantrilike sugemetega muusika ameeriklasi kergesti viia kauboide radadele, hiinlasi aga mitte nii väga.

Nii järeldavadki Margulis ja kaasautorid Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et muusikat kuulates pähe tulevaid lugusid kujundab muu hulgas tugevalt ka kuulaja kultuuritaust.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.