Hunga Tonga-Hunga Ha'apai vulkaani kohta on kogutud andmeid alates 1912. aastast. Sellest ajast saadik on ulatunud kaheksapallisel vulkaani plahvatuslikkuse indeksi skaalal selle kõige võimsamad pursked vaid kahe pallini. "Eks selle vulkaani skoor kasvab võrreldes praeguse kahega kõvasti. Milliseks see täpselt kujuneb, seda on veel raske öelda. Kõige-kõige hävituslikum see kindlasti pole, aga ikkagi märkimisväärne," sõnas Heidi Soosalu, Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemlektor.

Purske võimsusele osutab mitu asjaolu. Hakatuseks kerkis purskel vallandunud tuhapilv ligikaudu 20 kilomeetri kõrgusele ja selle läbimõõt küündis 260 kilomeetrini. Kõrge tõusuveega kombineerudes tekitas vallandunud tsunami üleujutusi isegi Põhja-Ameerika rannikul. Atmosfääris levinud rõhulaineid märgati aga üle terve maailma, sh Eestis.

Skaalal 1–3 jääb vulkaani mõju veel kohalikuks. "Sealt edasi minnes võib tuua näitena 1783. aasta Islandi Laki vulkaanipurske, mis mõjutas tugevalt Euroopa kliimat. Mõned spekuleerivad, et see võis aidata kaasa Prantsuse revolutsiooni puhkemisele. Inimesed polnud enam mitte ainult rahulolematud, vaid ka näljased ja rahulolematud," meenutas Soosalu.

Viie pallini küündides on purskel tavaliselt juba üleilmne mõju. Samas sõltub paljugi vulkaani asukohast. Mida lähemal on vulkaan ekvaatorile, seda tõenäolisemalt mõjutab see mõlemat poolkera. Tonga saarestik jääb maailmas sagedamini kaost külvavatest Indoneesia vulkaanidest mõnevõrra kaugemale lõunasse – ekvaatorist ligikaudu 2500 kilomeetri kaugusele.

Vanemlektor märkis, et piirkonna geoloogia ja keemia tõttu kipuvad olema sealsed pursked plahvatuslikud. "Teatud piirini on hea, kui ookean otsas on – kõik jääbki kaane alla. Kui vulkaan aga piisavalt jõudu kogub, on see väga plahvatuslik. Tonga puhul on just see võimsust suurendanud," viitas Soosalu

"Kui magma temperatuur on tinglikult tuhatkond kraadi ja see puutub kokku paarikümnekraadise mereveega, võib võrrelda seda saunakerisele vee viskamisega. Seal tekib samuti pisike auruplahvatus," selgitas vanemlektor. Mida plahvatuslikum ja peenestatum on aga materjal, seda kauem saab see õhus hõljuda. Väiksemad aerosoolid saavad lisaks keskkonna reostamisele vähendada ka maapinnani jõudva päikesevalguse hulka.

Teada-tuntud tegelane

Heidi Soosalu sõnul on vulkaan teadlaste tähelepanu püüdnud juba varem. "See on tegus vulkaan. Eelmisel korral purskas see seitse aastat tagasi 2014. aasta lõpu paiku. Enne seda nägime purskeid 2009. aastal, nii et praegune väga ootamatult ei tulnud," sõnas vanemlektor. Varasema aktiivsuse käigus oli moodustunud kaksiksaar, mida ühendas omavahel lahtisemast materjalist kuhjatis. Järgnenud aastatel jõudsid sinna elama asuda isegi loorkakud.

Uuesti ilmutas Hunga Tonga-Hunga Ha'apai vulkaan selgemaid elumärke möödunud aasta 20. detsembril. "Purse hakkas vaikse köhatusega peale tegelikult juba siis ja ka praegugi toimuvad väiksemad plahvatused. Võime loota, et laupäevase suure pauguga on kõige hullem läbi, aga üks vulkaan nii kohemaid ei pruugi rahuneda. Kindlasti peab ettevaatlik olema," märkis Soosalu.

"Kui käib võimsa tuumapommiga võrreldav pauk ja Tonga pealinn on sellest vaid 60 kilomeetri kaugusel, võis see olla neile ikka päris kole," nentis vanemlektor. Saareriigi elanike õnneks oli vulkaanipursetega harjunud Tonga jõudnud kehtestada juba enne suuremat purset viiekilomeetrise raadiusega keeluala ja elanikku hoiatada.

Geoloogilised andmed viitavad, et minevikus on toimunud piirkonnas teisigi suuremaid purskeid. Viimasele osutab näiteks 20 kilomeetrini küündiva vulkaani katlaoru läbimõõt. Võrdlusena oli kuni saja meetri kõrguse pikliku kaksiksaare läbimõõt vaid umbes viis kilomeetrit.

Vulkaani läbilõige. Shane Cronin/Aucklandi Ülikool

Ühtlasi oli leitud eelnevalt vee all märke kunagisest kokkuvarisenud kaldeerast. Lähedal asuvalt Tongatapu saarelt leitud setete analüüsi põhjal purskab Hunga Tonga-Hunga Ha'apai vulkaan võimsamalt keskmiselt 1000 aasta tagant.

"Enamasti oskame vulkaanide käitumist ennustada täpselt selle järgi, mida on need varem teinud, kui nad ei tee just midagi täiesti ootamatut. Siis on jama. Mida rohkem on meil teada vulkaani ajaloost, seda parem ülevaade meil on," sõnas Soosalu.

Vulkaanipurse mõjutas ka Eesti õhurõhku

Plahvatusega vallandunud rõhulaineid registreerisid ka mitmed erinevad Eestis asuvad mõõteseadmed. Näiteks tekitas see väreluse Tartu Ülikooli Physicumii ilmajaamas. Õhurõhku kujutaval graafikul on näha kella 20 paiku kahte purskega seotud jõnksu, sest tegu oli ringlainega. Laine teine pool tegi pidi samasse punkti jõudmiseks tegema tiiru üle terve planeedi.

Tartumaal Järvseljal asuvas Eesti Maaülikooli SMEAR mõõtejaama andmetesse jäi veel selgem jälg. "Esiteks ei olnud see üksnes üks tõusu ja languse ilming, vaid me näeme kolme lainet, kus õhurõhk kasvab iga kord suuremaks, millele pärast järgneb ka suurem rõhulangus. Nähtav on seegi, et veel vähemalt kolm-neli väiksemat lainet jõudis Eestisse, mis on üle kaetud (overlaid) suurema lainega," selgitas Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi professor Steffen Noe.