Vaikse ookeani lõunaosas toimunud vulkaanipurse on viimase sajandi kõige võimsam vulkaanipurse. Jaanuari lõpus plahvatuslikult lõppenud purske käigus vallandus lisaks tsunamile lööklaine, mis tegi planeedile peale kaks tiiru. USA kosmoseagentuuri NASA satelliidi kogutud andmete analüüs näitab nüüd, et purske käigus paiskus atmosfääri ka tohutul hulgal vett.

Ligikaudu 146 miljonist tonnist veest piisaks 38 000 olümpiamõõtmetes ujula veega täitmiseks. Hinnanguliselt kergitas see stratosfääris leiduva vee hulka kümnendiku võrra. Analüüsi kohaselt võib atmosfääri ülemistes kihtides jääda veeauru tase tavapärasest kõrgemaks mitmeks aastaks. Tibatillukesed veepiisad käituvad seal kasvuhoonegaasina, suurendades atmosfääri lõksu jääva päikesekiirguse hulka ja tõstes omakorda planeedi temperatuuri.

Ühtlasi hoiatavad NASA teadlased eesotsas Luis Millániga, et veeaur mõjutab ka stratosfääris toimuvaid keemilisi reaktsioone. Muu hulgas võib oodata osoonikihi õhenemist, mille tulemusel jõuab planeedi pinnale rohkem ultraviolettkiirgust.

Tavaliselt paiskub vulkaanipursete käigus õhku ka suurel hulgal väävli- ja tuhaosakesi, mis aitavad päikesekiirgust avakosmosesse tagasi peegeldada. Geoloogilises lähiminevikus on langenud planeedi temperatuur suuremate vulkaanipursete tõttu mõnel juhul poole kraadi võrra ja tinginud nn ilma suveta aastaid. Analüüsi kohaselt jäi aga sel korral atmosfääri ülemistesse kihtidesse jõudnud aerosoolide hulk tagasihoidlikuks.

Eelnevate uuringute kohaselt muutis Hunga Tonga-Hunga Ha'apai vulkaanipurske eriliseks vulkaani kraater. Vulkaani kaldeera põhi paiknes umbes 150 meetri sügavusel vee all. Madalamas vees poleks jätkunud sedavõrd plahvatuslikuks sündmuseks piisavalt palju vett. Paksem veemass oleks seevastu purske summutanud.

Uuring ilmus ajakirjas Geophysical Research Letters.