Tonga vulkaanipurske mõjud ulatusid kosmosesse
Kui Tonga saarestikus asuv Hunga Tonga-Hunga Ha'apai vulkaan 15. jaanuaril võimsalt purskas, oli tagajärgi tunda lausa ionosfääris.
Ionosfäär on atmosfäärikiht, mis ulatub mitmekümne kilomeetri kõrguselt mitmesaja kilomeetri kõrgusele ja kus päikesekiirguse toimel on neutraalsetest aatomitest saanud elektriliselt laetud ioonid. Seetõttu juhib ionosfäär ka elektrit.
Tonga vulkaanipurskest paiskusid sadade ja tuhandete kilomeetrite kaugusele lööklained, kuid Brian Harding Berkley California Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid nüüd läbi andmed, mida olid purske ajal ja järel kogunud ionosfääri seisundite jälginud satelliidid.
Selgus, et Ameerika Ühendriikide kosmoseameti NASA satelliit Ionospheric Connection Explorer ehk ICON ja Euroopa Kosmoseagentuuri ESA satelliidid SWARM olid purskele järgnenud tundidel registreerinud ionosfääris orkaanitugevusi tuuli ja ebatavalisi elektrivoole. Teadlased tõdevad, et nii suurt segadust tuleb ionosfääris ette väga harva.
Vulkaanipurse tekitas atmosfääri alumistes kihtides järske õhurõhukõikumisi, millest vallandusid tugevad tuuled. Kui tuuled jõudsid kõrgematesse ja hõredamatesse kihtidesse, kasvas nende kiirus tormiliseks. ICON-i mõõteandmete järgi küündis tuulekiirus ionosfääris kuni 200 m/s. Ekvaatori piirkonnas päevasel ajal läänest itta kulgev ionosfääri elektrivool tugevnes tavalisega võrreldes viis korda ja vahetas korraks isegi suunda ning kulges mõnda aega hoopist idast läände.
Varem on voolupööret täheldatud ainult suurte geomagnettormide aegu, mida vallandab päikesekiirgus. Üllatav oli näha, et nüüd lülitus vool vastassuunda hoopis altpoolt lähtunud mõjususe toimel.
Teadlastel on hea meel, et neil on nüüd jälle natuke paremini teada, millest ionosfääri elektrivoolud sõltuvad. See võimaldab paremini ette näha näiteks raadiosidehäireid. Oma uuringust kirjutavad Harding ja kaasautorid ajakirjas Geophysical Research Letters.
Ajakirjas Science ilmunud teadustööd viitavad aga, et vulkaanipurske käigus vallandunud rõhulained olid võrreldavad 1883. aasta Krakatao vulkaanipurske omadega. Viimast peetakse üheks kõige hävitavamaks vulkaanipurskeks, mille kohta leidub kirjalikke ülestähendusi.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa