Autorite sõnul peidab saarestiku laavakoobastes ja muudes vulkaanilist päritolu pinnavormides end ainulaadne, liigirikas ja seni kirjeldamata bakterikooslus. Leid viitab, et teadusel on maamuna äärmuslikemate elupaikade kohta veel nii mõndagi avastada, vahendab Gizmodo.

Mitme USA ülikooli ja kosmoseagentuuri NASA teadlased lõid uues uuringus käed, et uudistada Hawaii saarestiku suurimalt saarelt Hawaiilt võetud 70 pinnaseproovi. Proovid pärinesid muu hulgas koobastest, laavatunnelitest ning fumaroolidest ehk maapinna avaustest, kust paiskub õhku gaasi ja veeauru. 

Uurijad järjestasid ja analüüsisid proovidest leitud RNA-d. Nii said nad saare pinnases elavad bakterikooslused umbkaudselt kaardile panna.

Mõned uuritud aladest, eriti veel geotermiliselt aktiivsed alad, on ühed kõige elukõlbmatumad paigad terves maailmas. Enamiku elusolendite jaoks on seal liiga kuum ja nende elutegevust pärsivad kõigele lisaks mitmed mürgised ühendid. Sestap eeldasid uurijad, et leiavad neist tingimustest eest suhteliselt vähe liike.

Üle 500 aasta tagasi tekkinud vanematest koobastest leidsid uurijad aga eest oodatust rikkalikuma bakterikoosluse. Nende üllatuseks kubisesid bakteritest isegi endised vulkaanilised lõõrid. Teiste proovivõtukohtadega võrreldes olid karmimates tingimustes elavad bakterid omavahel seotud isegi keerukamal moel.

Uuringu autori ning NASA ja Hawaii Ülikooli teaduri Rebecca Prescotti sõnul tõstatub siit küsimus, kas äärmuslik keskkond soodustab sidusamate mikroobikoosluste teket, kus mikroorganismid sõltuvad üksteisest rohkem. Kui see tõesti nii on, tekib omakorda küsimus, mis äärmuslikes keskkondades sellele kaasa aitab.

Eri paigust võetud proovides kattusid bakteriliigid vaid harva. See tähendab, et Hawaii vulkaanikeskkonnas elab ainulaadne mikroobimaailm, mis kätkeb endas vähemalt mõnda tuhandet seni kindlaks määramata liiki.

Neist võib aga eriti mõjukas olla üks Chloroflexi-nimeline bakterirühm, kuna selle esindajaid leidus hulganisti vulkaani eri piirkondades. Ühtlasi paistsid olema vastastikmõjus paljude teiste organismidega. Uurijad oletavad, et tegu on nii-öelda tuumikliikidega ehk oma bakterikogukonna ülesehituse ja toimimise eest vastutavate mikroobidega.

Prescotti sõnul osutab uuring võimalusele, et iidsemad bakterisugupuud, nagu Chloroflexi hõimkond, võivad täita olulisi ökoloogilisi rolle. Chloroflexi rühm on äärmiselt mitmekesine ja näibki kandvat erinevates keskkondades erinevaid rolle. 

Paraku on rühma Prescotti sõnul vähe uuritud ehk uurijad ei tea, mida täpselt need bakterid oma kooslustes teevad. Mõned teadlased nimetavad selliseid rühmi mikroobseks tumeaineks – looduse tundmatuteks või uurimata mikroorganismideks.

Sedalaadi geeniproovidel põhinevad uuringud võivad niisiis küll anda paremat aimdust mingi kindla paiga bakteritest, kuid jääda pinnapealseks küsimuses, mida iga üksik liik oma väikeses naabruskonnas teeb. Seetõttu on äsjaleitud vulkaanielanike mõistatuse lahendamiseks vaja teadlaste sõnul täiendavaid uuringuid. Tulevikus võivad need teadmised aidata meil mõista elu teket Maal või isegi Marsil, sest vulkaanid võivad olla lähim tänapäeval kättesaadav võrdlusmaterjal nende paikade elutingimustele.

Teadustöö ilmus ajakirjas Frontiers in Microbiology.