Adonara Mucek Ameerika Ühendriikidest Oregoni Osariigiülikoolist ja ta kolleegid uurisid vulkaanilisi kivimeid, mis pärinevad 75 000 aastat tagasi Sumatra saarel pursanud Toba supervulkaanist.

Toba purse arvatakse olnuvat suurim omataoline meie planeedil viimase 28 miljoni aasta jooksul. Suured alad kattusid paksu tuhakihiga, maailma keskmine temperatuur langes aastateks mitme kraadi võrra.

Mucek ja ta kaaslased kirjutavad ajakirjas Communications Earth & Environment, et magmat voogas supervulkaani kaldeerast välja veel viis kuni 13 tuhat aastat pärast algset suurt purset, seejärel aga kerkis kaldeera sügavustest üles tahkunud magma kuppel justkui hiigelsuur kilpkonna kilp.

Teadlased oletavad, et nähtus on üldisem ning et ka muude supervulkaanide superpurske järel ei tarvitse aktiivsus niipea vaibuda.

Supervulkaanide pursked külvavad hirmsat hävingut, kuid neid tuleb õnneks ette väga harva – umbes kord kümne kuni saja tuhande aasta kohta.

Viimase kahe miljoni aasta jooksul on neid geoloogide teada olnud 13, viimati Uus-Meremaal 24 tuhat aastat tagasi. Kahe miljoni aasta eest purskas Põhja-Ameerikas Yellowstone'i vulkaan.

Miks superpursked tekivad ja mille järgi neid ennustada, ei ole seniajani päris selge.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.