Toba vulkaanipurske käigus paiskus maapõuest umbes 2800 kuupkilomeetri jagu laavat, muutes selle kõige võimsamaks viimase kahe miljoni aasta jooksul toimunud vulkaanipurskeks. Paarikümne aasta eest hakati tõsisemalt mõtlema ka purske käigus atmosfääri paiskunud tuha ja aerosoolide mõju peale.

Mõnede kliimamudelite kohaselt langetasid need Maa keskmist õhutemperatuuri kümneteks aastateks paari kraadi võrra Vulkaanilisest talvest põhjustatud muutused oleksid jätnud omakorda jälje inimeste arengule ja eluolule. Kohati võinuks tõugata need mõned inimrühmad isegi väljasuremise äärele.

Hiljuti Lõuna-Aafrikast Mossel Bay linna lähistelt leitud mikroskoopilised klaasitükikesed viitavad muule. Toba purske käigus laotusid klaasitükid üliõhukese kihina üle terve maailma, mis võimaldab vähemalt teoorias leida purske toimumisaja erinevates settekihtides paarinädalase lahutusvõimega. Praktikas leidub 0,04-millimeetrise läbimõõduga kübemeid ühe grammi kohta keskmiselt vaid kümme. See muutis neil põhineva dateerimismeetodi laiemaks rakendamiseks liiga keerukaks.

Arizona ülikooli arheoloogiaprofessoril Curtiz Mareanil õnnestus luua kolleegidega nüüd analüüsitehnika, mis võimaldab eraldada klaasitükikese ülejäänud pinnasest oluliselt hõlpsamalt. Tulemused olid vähemalt Pinnacle Pointi leiukohas ühesed. Nii ühel kui ka teisel pool Toba vulkaani jäetud jälge leidus muistiseid võrreldavas koguses. Pigem elas päras purset piirkonnas isegi rohkem inimesi. Seega oli vulkaanilisel talvel toonastele inimestele piirkonnas arvatust väiksem mõju või puudus see sootuks.

Sarnase tõdemuseni on jõudnud viimastel aastatel mitmeid teised töörühmad. Näiteks leidis Oxfordi ülikooli arheoloog Christine. Lane 2013. aastal, et kliima ei muutunud Ida-Aafrikas asuva Malawi järve lähistel päras purset olulisel määral. Purskele järgnenud aastatel võis märgata aga metsatulekahjude sagenemist. Teiste arheoloogiliste leidude põhjal ei mõjutanud purse Euroopas elanud neandertallaste ja isegi Sumatra saarest paari tuhande kilomeetri kaugusel elavate Florese kääbusinimeste heaolu.

Mareani tõdes kolleegidega, et nende uurimus ei lükka ideed vulkaanilisest talvest kui sellisest ümber ega paku sellele ka tuge. Näiteks on võimalik, et kliimamuutused mõjusid rängemalt kaugemal sisemaal elavatele inimestele, kes otsisid seejärel rannikualadelt varjupaika. Arheoloog tõi kaaslastega välja, et sündmus langeb laias laastus kokku mitmete teiste murdeliste sündmustega. Muu hulgas algas peagi peale Toba purset suurem väljaränne Aafrikast ning keerukamaks muutusid ka kivitööriistad ja kunstiteosed.

Laias plaanis loodab töörühm, et väljatöötatud meetodit hakatakse kasutama analüüsiks ülejäänud maailmas. See võimaldaks saada aimu, kuidas muutub inimeste käitumine tervet planeeti mõjutava stiimuli peale ja lahendada ehk viimaks küsimus, kas supervulkaani tekitatud kliimamuutused mõjutasid tõepoolest inimkonna arengut.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.