USA Yellowstone´i rahvuspargi all paikneb hiigelsuur tulemägi, mis ennustuste kohaselt katab pursates tuhakihiga suure osa USAst. Piirkonna jaoks on tugevad maavärinad vulkaanipurskest palju tõenäolisemad ja ohtlikumad, teatasid Utah ´ülikooli teadlased.

Yellowstone asub niinimetatud kuuma täpi kohal – seal tõuseb Maa vahevööst kuumi sulakivimeid ülespoole hiiglaslikku magmakambrisse. Rahvuspargis leidub seetõttu hulgaliselt geisreid ja kuumaveeallikaid ning pidevalt esineb väiksemaid maavärinaid.

Geofüüsikud Robert Smith ja Jamie Farrell kaardistasid Yellowstone´i magmakambri mõõtmeid maavärinate andmestiku abil. Seismilised lained läbivad sulakivimeid aeglasemalt kui tahkeid ning maavärinaid jälgivad uurimisjaamad salvestavad neid kiiruse muutusi.

Magmakamber on uute hinnangute kohaselt umbes 80 kilomeetrit pikk ja 20 kilomeetri lai. Kogu kamber pole siiski täidetud sulamagmaga. Magmavõrgustik läbib tahkeid kivimeid ning sulakivimid moodustavad kambrist kuni 8 protsenti.

Oma uuringut Ameerika geoloogiaseltsi aastakonverentsil esitlenud teadlaste hinnangul said nad hea ülevaate Yellowstone´i maavärinatest. Smithi sõnul võib kuulsat looduskaitseala ohustada vulkaanipurse, kuid kõige suuremaks ohuks on hoopis vägevad maavärinad.

Uurija kinnitusel tasub meeles pidada 1959. aasta maavärinat magnituudiga 7,3. See surmas Yellowstone´i lähedal 28 inimest.

Smithi arvutuste kohaselt on vähemalt sama tugeva maavärina esinemise tõenäosus Yellowstone´i piirkonnas igal aastal umbes 0,125 protsenti. Supervulkaan seevastu hakkab purskama kõigest 0,00014-protsendilise tõenäosusega.

Viimane võimas vulkaanipurse toimus Yellowstone´is 640 000 aastat tagasi. Pärast seda on tulemägi pisut rahulikum. Väiksemaid purskeid on olnud 60 ringis ning viimane neist toimus ligikaudu 70 000 aastat tagasi.