"Prostitutsiooni ja seksitöö entsüklopeedia" on 2006. aastal väljaantud teatmik, millest ei taha keegi midagi teada. Laiemale lugejaskonnale suunatud raamat annab ülevaate muu hulgas kirjandust, kunsti, õigust, meditsiini, majandust, poliitikat, naisuuringuid, religiooni, sotsioloogiat, seksuaalsust, filmi, populaarkultuuri, rahvatervist, äri, sugu, meediat, haridust, kuritegevust, rasse, tehnoloogiat, sotsiaaltööd, turismi, lapstööjõudu ja palju muud puudutavast ainesest.

Teemadest, millest ei taha keegi midagi teada. Sisul pikemalt peatumata leidub teatmikus kirje "kuldsest vihmast". Kuigi ka sellest ei taha ilmselt keegi midagi teada, väljaarvatud sellest, miks see esile tuli.

John Tornhill kirjutas majanduslehes Financial Times dramaatilistest muutustest tehnoloogiainvesteeringute kliimas. Autorile paistab, et hakkab lõppema aeg, mil suurte rahadega toidetakse suurte lubadustega tehnoloogiaettevõtteid, lastes olla neil jätkuvalt kahjumis. Ta arvab, et suhteliselt liberaalne kuivale jäänud äriplaanide rahaga kosutamine ei tule enam kunagi tagasi. Selles mõttes on ka majanduses kasutusel kuldse vihma mõiste. Nüüd siis paistab, et ka sellest ei taha keegi enam midagi teada.

Olgu näitena toodud inimeste ja toidu kulleriteenusega maailmale eeskuju näidanud Uberi peadirektori Dara Khosrowshahi pühapäeva õhtul töötajatele saadetud ringkiri. Ta sedastab investoritega toimunud "suurt selgust" toonud kohtumise tulemusena, et nüüd peab "neile raha näitama". Taskust võetava raha näitamisega olukorda ei lahenda, sest soovitakse kasumit. Ainult selle ootuses on ju Uberi asutamise 2009. aastast kasumita tegutsenud firmale rahavihma tehtud.

Khosrowshahi tõdes, et turgu on tabanud seismiline nihe ja "väravapostid on nihkunud teise kohta". Enam ei nõuta neilt jutte raha teenimise strateegiatest, vaid keskendumist reaalse raha teenimisele. Peadirektori sõnul teenindavad nad mitme triljoni dollari suurust turgu, aga turu suurus pole oluline kui see ei tooda kasumit.

Kasum on oluline näitaja, kuna kajastab seda, kas võrreldes enda ülalpidamise kuludega loob ettevõte rohkem väärtust. Kasum pole ainus mõõdik. Seda on harjutud ignoreerima turu suuruse ja ettevõtte potentsiaali kajastavatele pehmematele mõõdikutele. Võrreldes paarikümne aasta taguse kriisi õppetundidega on viimase kümnendi pöörases rahavihmas lubatud kahjumitel kasvada veelgi suuremaks.

Rääkima on hakatud kümme aastat ebatavaliselt reibast kasvuperioodi elanud tehnoloogiaettevõtete aktsiaturu mulli lõhkemisest. Paljusid tuntud tehnoloogiaettevõtteid noteeriv NASDAQ-i börs on alanud aastaga kaotanud veerandi väärtusest. Veel hiljuti üks kuumemaid tehnoloogiasse investeerivaid fonde Cathie Wood Ark Innovation Fund on kaotanud üle poole väärtusest. Sama suurt miinusetrendi kajastab Thomson Reuters Venture Capital Index jne.

Tekkinud segaduses on raske hinnata, kas tegemist on ajutise korrigeerimise, niinimetatud vahu minemapuhumisega või püsiva fundamentaalse muutusega. John Tornhill pakub, et mängureeglid on püsivalt muutunud ja sellega peavad kõik arvestama. See saab olema valus, aga tulemus on tervistav.

Praeguste probleemide taustal kõrgub riikide keskpankade negatiivne intressimäär, mille puhul intresse ei maksta laenu andjale, vaid selle võtjale. Sisuliselt püütakse stimuleerida laenu andmist, kulutamist ja investeeringuid, mitte sularaha kogumist, kuna hoiused kaotaksid väärtust negatiivsete hoiuseintresside tõttu. Ebatavalist tööriista kasutatakse tavaliselt sügava majanduslanguse ajal, kui rahapoliitilised jõupingutused ega turujõud pole suutnud riigi majandust elavdada.

Kui asjad on nii halvasti, et keskpangad ega poliitikud ei suuda muud teha, kui stimuleerida hoiustamise asemel raha kasutamist, lähebki märgatav osa rahast kastma Uberit jt müütilisi üksiksarvi lootuses, et nemad kasvatavad dollarid ja eurod veelgi suuremaks.

Ettevõtluses kasutatav mõiste ükssarvik tähistab alustava ettevõtte unistust olla investorite arvates väärt miljard dollarit. Algupärases müüdis sümboliseerisid üksiksarvikud jumalikku armastust, armu, ilu, õrnust ja puhtust. Ükssarvikut pidavat nägema ainult tõeliselt puhas hing. Tema püüdmiseks pidi teele astuma neitsi. Antud võrdluses tundub tänapäev banaalsena. Üksiksarviku püüdmiseks on vaja kasumikires investorit.

Mai seisuga on maailmas umbes 1000 üksiksarvikut. Eelmist aastat iseloomustas ebatavaline hüpe ja juurde tuli tervelt kolmandik ettevõtteid, mida peeti miljardist väärtuslikumaks. Kriitikud märgivad, et sisus on erakordselt vähe täiesti uut. Erinevalt viimaste aastakümnete idufirmadest puuduvad majanduskasuks pööratavad läbimurdelised tehnoloogiad. Umbes viiendik üksiksarvikuid konkureerivad rahandustehnoloogia sektoris ning umbes sama palju interneti tarkvara ja teenuste vallas. Iga kümnes püüab jõuda kasumisse veebikaubanduse vallas.

Nüüd siis tõstatub küsimus, kas kohtumine investoritega toob "suurt selgust" ja nõutakse jumaliku armastuse peale lootnutelt maiseid tulemusi. John Tornhill kasutab sõna katarsis ehk emotsionaalset puhastumist läbi dramaatilise kogemuse. Arusaadavalt ei taha keegi sellest midagi teada ja nad unistavad kuldse vihma jätkumisest.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".