Nii on muu hulgas vanade egiptlaste härjapea-hieroglüüf jõudnud foiniiklaste kaudu ladina kirja ja saanud suureks A-täheks, nüüd juba sarved allapoole pööratud.

Teadlased on nüüd üht eriskummalist Aafrika kirjasüsteemi põhjalikult uurinuna senisest veelgi kindlamad, et just seesugust rada pidi kirja areng enamasti käibki.

Libeerias elava vai rahva silpkiri on loodud alles ülemöödunud sajandi esimesel poolel, kui kaheksa seni kirjaoskamatut meest mõtlesid uue märgisüsteemi välja ja said seeläbi ka ise kirjaoskajateks.

Vai kirja on sestpeale põlvest põlve edasi antud, alati täiesti mitteametlikul viisil, ühelt kirjatundjalt õpetajalt ühele huvilisele õppijale. Kuna kiri on alles nii hiljuti loodud, on dokumentaalset materjali kogu selle kujunemisloo kohta rohkesti alles.

Piers Kelly Austraalias Uus-Lõuna-Walesis Armidale'is asuvast Uus-Inglismaa Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid Libeeria, Euroopa ja Ameerika arhiivides hoitavaid vaikeelseid käsikirju, millest vanim pärines aastast 1834.

Nad analüüsisid kirjamärke ka arvutialgoritmi abiga ja jõudsid järeldusele, et need on tõepoolest iga aastaga arenenud lihtsustumise suunas. Kui algselt olid märgid vägagi piltlikud, siis mida aeg edasi, seda abstraktsemaks ja lihsakoelisemaks, samas ka üksteisega sarnasemaks nad muutusid – just nii, nagu iidsemategi kirjasüsteemide areng tundub kulgenud olevat.

Kelly ja kaasautorid kirjutavad oma uuringust ajakirjas Current Anthropology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.