Vanema kiviaja viimase perioodi küttide jaoks võisid koopaseintesse tahutud sümbolid kanda endas elutähtsat teavet. Teadlased oletavad, et joonte abil peeti omal ajal kuukalendri järgi arvet loomade sigimishooaegade kohta, vahendab ScienceAlert.

Leid on oluline, sest nihutab nüüdisinimese vanima teadaoleva kirjutise umbes 14 000 aasta jagu varasemaks. Tegu pole lausete ega isegi tähtedega. Sellest hoolimata märgivad töö autorid, et kaljuseintele kraabitud jooned moodustavad tervikliku tähendusliku üksuse.

Aeg poegida

Töörühm vaatas läbi enam kui 800 punktide, joonte ja Y-kujuliste märkide kogumit koopamaalingutelt üle kogu Euroopa. Uuritud märgid tahuti kaljuseintele viimasel jääajal. Töörühma pakutud seletuses sai otsustavaks asjaolu, et märgid paigutati sageli just loomakujutiste kõrvale.

Töö autorid vaatasid mahukat koopamaalingute näidiste andmebaasi. Nad kõrvutasid neid maalingutel kujutatud loomade tänapäevaste esindajate poegimistsüklitega. Nii said loomakujutiste juurde kraabitud märgid uue tähenduse – need näitasid, millal iga loom indles.

Autorid oletasid, et läbivalt kasutatud Y-kujuline sümbol märkis poegimist. Nii andis see omaaegsetele inimestele kaljuseintel kujutatud loomade kohta olulist infot. Märkmeid oli tehtud muu hulgas nii metshobuste, hirvede, veiste kui ka mammutite kujutiste juurde.

Ajataju lätted

Leid näitab, et jääaja kütid ei elanud pelgalt hetkes, vaid tegid juhtunud sündmuste kohta tuleviku tarbeks märkmeid. Nende märkmed põhinesid tänapäevaks käibelt kadunud kuukalendril.

Uuringu kaasautori ja Londoni Ülikooli kolledži (UCL) matemaatiku Tony Freethi sõnul on kuukalendreid keeruline kasutada. Kuna aastas on veidi vähem kui 12 ja pool lunaarkuud, ei tule kuukalendris aastad päris täpselt kokku. 

Kuigi töö järeldus on märkimisväärne, käib selle juurde omajagu teadlaste tõlgendusi ja oletusi. Seepärast pole ka teadlaskond päris ühel meelel, kas tegu ikka on sigimiskalendriga või üleüldse päriselt kirjaga.

Töö autorid ise märgivad samuti, et kõige täpsem oleks liigitada need sümbolid vaheastmeks lihtsa arvepidamise ja täieliku kirjasüsteemi vahel. Igal juhul väärib idee nende sõnul edasisi uuringuid.

Tänapäevases mõistes kiri arenes välja umbes 3300 e.m.a paiku Mesopotaamias, sumeri rahva kodupiirkonnas. Esimene kiri koosnes lihtsatest piktogrammidest, millest igaüks tähistas omaette häälikut. Uus töö aga viitab, et kivisse kirja uuristamine võis alata palju varem.

Uuring ilmus ajakirjas Cambridge Archaeological Journal.