Praegu ulatub tunnustatud keelte arv maailmas umbes seitsme tuhandeni. Neist umbes pooli võib uuringu autorite hinnangul pidada ohustatuks.

Lindell Bromham Canberras tegutsevast Austraalia Rahvusülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid mitmesuguste tegurite mõju keelte säilimisele.

Nad kirjutavad ajakirjas Nature Ecology & Evolution muu hulgas, et vastupidi laialt levinud eeldusele ei tarvitse kokkupuuted teiste keeltega tingimata oht olla.

Kui piirkonna algasukate keele kõnelejad suhtlevad teiste naabruses elavate põlisrahvastega, siis ohtu ei ole. Oht tuleneb aga liiga suurest kokkupuutest suurema ja domineerivama keelega.

Bromham ja kolleegid märkasid, et suurema kadumisohuga seondub näiteks maanteevõrgu tihedus keelealal. Paremad teed võimaldavad suurel keelel väiksemast piltlikult öeldes tõhusamalt üle sõita.

Selgus ka seos, et mida rohkem kooliharidust põlisrahva lapsed saavad, seda suuremas ohus nende keel on. Seos tuleneb küllap asjaolust, et hariduse keeleks on võõras ja domineerivam keel.

Autorid soovitavad lahendusena pakkuda põlisrahvaile rohkem kakskeelse hariduse võimalust.

Autorite kodumaa Austraalia saab neilt tugevat kriitikat, sest põliskeelte kaitseks kulutab sealne valitsus ainult 20 dollarit inimese kohta aastas, samas kui näiteks Kanadas on summa umbes kolm korda ja Uus-Meremaal lausa 15 korda suurem.

Austraalia koloniseerimise aegsest 250 keelest on praeguseks alles vaid 40, ja ka neist ainult 12 õpivad lapsed veel rääkima.

Samas tõdevad Bromham ja kaasautorid, et paljudel ohustatud keeltel on veel häid kõnelejaid alles, ja neid tuleks keeleoskuse edasiandmises toetada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.