Buba või kiki: sõnade ja tähenduste seosed ületavad keelepiire
Olenemata emakeelest seostavad inimesed pseudosõna buba pehmete piirjoontega kujundiga ning pseudosõna kiki teravate nurkadega kriitseldusega, osutavad keeleteadlased.
Inimestele näidati kahte kujundit, millest üks on natuke nagu amööb: sopiline, sujuvalt ja pehmelt kaarduvate piirjoontega nunnu plönn. Teine kujund on teravate, siksakiliste servadega, nagu mitmeharuline täht, meritäht või kommunistide viisnurk ehk torkivate otstega kritseldis. Seejärel küsiti inimestelt, kumb neist kujundeist: see laugjas amööb või see nurgeline meritäht, võiks kanda nime buba ja kumb neist kiki?
Tuleb välja, et suurem osa inimesi, kelle käest seda küsimust küsida, vastab kindlalt ühte ja sama moodi - arvatavasti nagu teiegi, kui suutsin kujundeid piisavalt selgelt kirjeldada - et see pehme, sujuva piirjoonega amööb on buba ja teravalt sakiline meritäht on kiki.
Sellist küsimust buba ja kiki kohta on teadlased küsinud paljudelt katseisikutelt. Miks täpselt vastus just selline tuleb, nagu tuleb, ei ole lõplikult teada, ehkki oletusi on.
Nüüd on rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Aleksandra Ćwiekiga Berlini Humboldti Ülikoolist teinud sel teemal suure rahvusvahelise uuringu ja küsinud buba ja kiki küsimust paljude väga erisuguseid keeli kõnelevate inimeste käest.
Katseisikuid oli üle 900 ja nad kõnelesid emakeelena 25 keelt. Need keeled kasutavad kümmet erisugust kirjasüsteemi. Uuring ongi teiste samasuguste seas eriline just katseisikute mitmekesisuse poolest; varem on neid uuringuid ikka rohkem tehtud pigem indoeuroopa keelte kõnelejatega ja ladina tähtedega kirjutajatega.
Uuringust selguski, et niinimeatatud buba-kiki efekt toimibki kõigi uuritud keelte kõnelejate seas - mitte küll päris täpselt ühtmoodi tugevalt, aga laias laastus täiesti selgelt. Uuritud keelte seas oli ka eesti keel, soome-ugri keeltest veel soome ja ungari keel.
Ćwiek ja kaasautorid pakuvad Kuningliku Seltsi ajakirjas Philosophical Transactions ühe võimaliku seletusena välja, et pseudosõnas buba on helivoog pidevam, pseudosõnas kiki aga katkelisem.
Igal juhul tundub tulemus viitavat, et sõnade kõlal ja sõnade tähendusel võib olla tihedmaid seoseid kui ehk arvata võiks.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Airika Harrik