Mida kiiremini vastus tuleb, seda suuremat vastastikust ühendust vestlejad tunnevad ja seda rohkem nad teineteisele meeldivad. Seaduspära kehtib nii teinteteisele tundmatute inimeste kui ka lähedaste sõprade vestlustes.

Emma Templeton ja ta kolleegid Ameerika Ühendriikides New Hampshire osariigis Hanoveri linnas asuvast Dartmouthi Kolledžist panid 66 inimest paaridena vestlema.

Igaüks sai pidada vestlust kokku kümne kaaslasega, iga kord kümme minutit. Pärast iga vestlust küsisid teadlased osalistelt, kui meeldivalt see nende hinnangul oli kulgenud.

Nii tuligi välja, et inimesed hindasid kõrgemalt niisuguseid vestlusi, kus pausid olid olnud lühemad ja teise poole repliigid kiiremad tulema. Teineteisele vahelesegamine oli samuti positiivse toimega.

Teises katses palusid teadlased inimestel kuulata pealt vestlusi, milles nad ise ei osalenud. Sel juhul tundusid inimestele samuti just lühemate repliigivahedega vestlused kulgenuvat osalejate suurema ühistunde saatel.

Samalaadne tulemus saadi ka katses, kus teadlased mängisid katseisikutele ette vestluste helisalvestisi, milles repliikide vahesid oli algsega võrreldes kas lühendatud või pikendatud. Lühem vahe tähendas ikka tugevamat sidet ja pikem vahe nõrgemat sidet.

Keskmine vahe kahe vestluspartneri repliikide vahel selgus olevat umbes 250 millisekundit ehk veerand sekundit.

Tasub ehk arvestada sedagi, et katseid tehti ameeriklastega. Võib vabalt olla, et eestlaste või soomlastega tuleks tulemus natuke teine.

Tulemustest, mis neil tulid, kirjutavad Templeton ja kaasautorid Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.