Majandusteadus ei erine kuigi palju astroloogiast. Mõte pole uus. Samas võtmes avaldusi on teinud paljud auväärsed teadlased. Probleem on valedes ootustes. Pidades majandusvaldkonna uurimist teaduseks, eeldatakse, et inimeste maailm toimib ja on kirjeldatav nagu füüsiline maailm.

Selle toimimise kohta püstitatakse hüpoteese, kogutakse andmeid nende kontrollimiseks ja tehakse korratavaid järeldusi. Ainult et majanduses esitatud inimeste majanduslik tegutsemine ei taha alluda hüpoteetilistele mudelitele. Mudelitega ei suudeta pahatihti isegi minevikku kirjeldada, aega, kust andmed pärinevad.

Põhjuseid on mitmeid. Majandusega seotud ulatuslikke nähtusi on keeruline kanda laboritingimustesse, et korraldada teise olulise inimesi uuriva valdkonnana tuntud kliinilisele standardile vastavaid juhuvalimiga ja kontrollrühmadega eksperimente. Seetõttu on majandusteadlased sunnitud kasutama pooleksperimentaalseid meetodeid ja ökonomeetrilisi trikke.

Viide trikitamisele tuleneb maailmast kogutavate andmetega seotud probleemidest. Nimelt sisaldavad majandusandmed palju valet ja on puudulikud. Andmeid jäetakse esitamata ja nende sisu moonutavad lihtsad kodanikud, ettevõtted ja riigid.

Ometi eksisteerib pedantselt kõikide osalejate kohta andmeid koguv majandusvaldkonna haru. Kui arvutimängud siirdusid internetti, muutusid need miljonite mängijatega sotsiaalse majanduse keskkondadeks. Neis loodi väärtusi, kaubeldi, investeeriti ning loomulikult tapeti ja rööviti. Mängumaailmas on täpsete andmete olemasolu süsteemi toimimise eeldus. Mängu omanikel on toimuvast kõikvõimsa jumala ülevaade.

Kõigevägevamale viitamine tähendab, et vaja on ka heal tasemel taipu andmete analüüsimiseks. Kümmekond aastat tagasi avanes selline võimalus Yanis Varoufakisel. Majandusharidusega teadlane kutsuti veebimänguimpeeriumi Valve, mille omanikele hakkas koitma, et see, mida nad näevad, meenutab riikide majandust. Neil on andmed, mida võiks uurida mõni suure pildi nägija. Valik oli ilmselt õige, sest Varoufakis kutsuti mõni aasta hiljem Kreekasse rahandusministriks.

Hiljutises intervjuus avas ta oma arusaamu uuest tehnofeodalismist ja krüpto-talupoegadest. Praegused kuumad märksõnad krüptoraha, metaversum ja NFT ilmutasid end juba kümne aasta eest. Varofakis meenutab spontaanselt tärganud digitaalset väärtuskandjat, milleks oli digitaalne müts. "Team Fortress 2" mängus sai tasuta digitaalseid mütse, kuni neid enam ei valmistatud. Allesjäänud mütsid muutusid üleöö väärtuslikuks ja neid asuti vahetama palju väärtuslikuma kraami nagu relvade vastu.

Lõpuks ilmusid esimesed "mütsid" eBay lettidele, kus nende eest maksti reaalset raha. Praegused NFT-d erinevad mängukeskkonna omanikust vahendaja puudumise ja suvaliste maiste või virtuaalsete asjadega kaubeldavuse tõttu. Samas ei usu Varoufakis, et NFT-dega õnnestub kapitalistlikku majandamist muuta.

Kogemusest õppis ta, et päris raha kõrval toimib vahetuskaubandus. Inimesed võivad olla omakasupüüdmatud ja teevad anonüümseid kingitusi. Isegi nägudeta digimaailmades sünnivad sotsiaalsed suhted, mis mõjutavad hindu ja väärtusi viisil, millel on vähe seost poliitilises ja moraalses vaakumis kujunenud arusaamadega vahetusväärtustest.

Küsimusele, kas kõik ebaõiglases kapitalistlikus masinavärgis inimesed võiks siirduda "tööle" inimlikumasse metaversumisse, et asuda seal tootma digitaalseid mütse ja muud väärtustatut, vastab Varoufakis, et selle eeldus on robotite asumine inimese asemel tööle päris, keha toitvas ja hoidvas maailmas. Vasakpoolne majandusekspert hoiatab, et praegu päris maailmas töötavad inimesed on robotid, kes töötavad, et olla vabal ajal inimesed. Asjade seisu pidas ta inimvihkajalikkuse kehastuseks.

Veelgi kurjem kriitika tabab bitcoin'i apologeete, kes peavad krüptoraha plussiks piiratud saadavust. Nende arvates tagab küberraha massi lõplik kogus sõltumatuse riikide keskpankadest, mis võivad kriiside ajal raha juurde trükkida. Kogu krüptoraha väärtust kasvatav spekulatsioon rajaneb koguse lõplikkusele.

Varoufakis peab seda ideed banaalselt mürgiseks eksimuseks, mille hoiatav eeskuju on eelmise sajandi alguses raha sidumine kullaga. Kui majandusraskustes kodanikud asusid nõudma raha asemel kulda, tõusis selle väärtus, aga mitte kogus. Sündisid riikide jaoks lahendamatud majanduskriisid. Need kulmineerusid sõja ja miljonite inimeste surmaga. Kogu kapitalism oli peaaegu hinge vaakumas.

Kreeklane selgitab, et kriisi ajal on isiklikul tasandil mõistlik rihma pingutada. Riigi tasemel tähendaks see vastupidi katastroofi. Kui raskel ajal ei suurendata avalikke kulutusi, kriis ainult süveneb ja kõhtu pingutav rihm võib libiseda ümber kaela. Varoufakis ennustab, et bitcoin ei hakka kunagi raha asendama, sest see lõppeks suure ja mittevajaliku piinaga.

Pikemas vestluses jõuab Varoufakise mõte feodaalkorrani, mille sisuna kogub väike vähemus renti proportsionaalselt vara osadega, millega nad alustasid. Bitcoin'i esma- ja suurinvestoritest krüptofeodaalide käes on enamik varast, mida hilised väikeinvestorid krüptotalupoegadena rendivad.

Sama kordub IT-teenuste omanikest tehnofeodaalidega, kelle virtuaalsel territooriumil toimetavad mitmel moel renti maksvad tehnotalupojad. Paistab, et kapitalism on läbimas veel ühte paljudest moondumistest, mida võib üritada nimetada mitmel moel, kas rendikapitalism, platvormkapitalism, digitaalne feodaalkapitalism vmt. Detaile võib küsida astroloogide käest.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".