Nii mõnigi lapsevanem on end leidnud olukorrast, kus ütleb lapsele tema tähelepanu võitmiseks: "Vaata mulle otsa!" Nüüd ilmneb, et ema või isa vaatamine aitab lapsel tõepoolest tähelepanelikum olla.

Texase Ülikooli terviseteaduse keskuse teadlased pakuvad nähtusele oma värskes uuringus välja neurokeemilise seletuse. Nad kirjutavad, et ajutöö jaoks väga olulise hormooni noradrenaliini eritust reguleeritakse just visuaalkorteksis ehk aju osas, mis töötleb kujutisi.

Uuringu autori ja Texase Ülikooli kaasprofessor Martin Paukerti sõnul viitasid varasemad uuringud, et mõnes üksikus ajupiirkonnas võib olla noradrenaliini erituse regulatsioon võimalik. Senimaani polnud seda aga kunagi otseselt tõestatud.

Noradrenaliini seos inimese tähelepanuvõimega oli teada juba varem. Paukerti sõnul on optimaalseks ajutööks ja tähelepanuvõimeks tarvis, et ajus erituks seda kindlal hulgal. Kui hormooni eritub liiga vähe või palju, võib see uurija sõnul mõjutada aju võimet infot töödelda.

Noradrenaliini tase nihkub paigast teatud haigustega, nagu sõltuvushäire, Alzheimeri tõve, traumajärgse stressihäire (PTSD) ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (ADHD). Sõltuvushäire, Alzheimeri ja ADHD puhul eritub noradrenaliini ajus tavapärasest vähem, mistap paneb inimene asju kehvemini tähele. Seevastu eritub PTSD korral hormooni ajus tavatult palju.

Uuringus märkasid autorid muutusi ka inimeste astrotsüütides ehk aju ja kesknärvisüsteemi abirakkudes. Kui inimene teeb liigutuse – näiteks pöörab pead –, millega käib kaasas mingi nähtav stiimul, eritub Paukerti sõnul rohkem noradrenaliini just neis ajupiirkondades, mis töötlevad nähtavaid kujutisi. 

Uurijad märkasid Paukerti sõnul sedagi, et astrotsüüdid suudavad usaldusväärselt kindlaks määrata, kui palju noradrenaliini parasjagu eritatakse. Teisisõnu on astrotsüüdid hormooni suhtes tundlikud. Abirakud käituvad erineva noradrenaliini taseme korral omakorda erinevalt, mis eeldatavasti muudab inimese ajutööd.

Paukerti sõnul võib noradrenaliini erituse, regulatsiooni ja hormooni mõjul tekkiva astrotsüüdivastuse mõistmine osutuda nõksuks, mille abil inimene saaks parandada oma meeltega seotud tähelepanuvõimet. Teema täiendav uurimine jätkub.

Uuring ilmus ajakirjas Science Advances.