Töömälu on lühiajaline mälu, mis hõlmab info talletamist ja kasutamist konkreetsetes olukordades. Näiteks kasutab inimene töömälu, kui ta poes ringi käies korrutab endale ostunimekirja, sest vajalik info ei ole salvestunud pikaajalisse mällu. "Samuti kasutatakse töömälu suhtlussituatsioonides, kus toimub pidev nii visuaalse kui ka verbaalse info töötlemine," selgitas uurimuse autor Gerly Tamm.

Töömälu ja emotsionaalsed näoilmed

Erinevate tegurite hulgas, mis töömälu toimimist mõjutavad, uuris Tamm selle seost vestluspartneri emotsionaalsete näoilmetega. "Minu doktoritöö tuumaks oli ühelt poolt küsimus, kuidas emotsionaalsed näoväljendused mõjutavad töömälu protsessi, teiselt poolt aga see, kui hästi või halvasti näoilmeid kodeeritakse," sõnas Tamm.

Igapäevases suhtluses reageerib inimene pidevalt teise inimese näoilmetele. "Töömälus toimub pidev näolise info uuendamine. Ilmete vaheldumine võib toimuda päris kiiresti ja on indiviiditi väga erinev, kui hästi keegi suudab neid muutusi tunnetada ja talletada," lisas Tamm.

Uurija tõi näite olukorrast, kus õpilane sooritab matemaatikatehet, nähes seejuures õpetaja nägu. "See, kas õpetajal on rõõmus või negatiivne näoilme, võib mõjutada tehte lahendamise edukust," kommenteeris Tamm. 

Positiivsed emotsioonid soodustavad mälusooritust

Enamik doktoritöös tehtud uuringutest viidi läbi Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu andmete abil, täiendavalt koguti andmeid paarisajalt vabatahtlikult. Kokku osales katsetes üle 700 erineva inimese.  

Tamm uuris, millised näoilme tüübid mõjuvad töömälu seisukohalt hästi. Selle jaoks paluti katsealustel vaadelda ekraanilt näoilmeid ja vastata küsimusele, kas see on sama või erinev näoilmest, mida inimene nägi kaks slaidi varem. "See on üpris keeruline ülesanne, sest inimene peab hoidma mälus kahte näoilmet ja siis valima nendest õige, et seda parasjagu ekraanil olevaga võrrelda," kirjeldas Tamm doktoritöö raames tehtud eksperimenti.

Selgus, et näoilmete tüüp väga palju töömälu toimimist ei mõjutanud. "Kuna ohule kiire reageerimine on evolutsiooniliselt oluline, siis oli oodatud tulemus see, et inimesed reageerivad kiiremini ja täpsemini kurjadele näoilmetele. Seda siiski välja ei tulnud. Pigem saab ütelda, et nähtavat ja mälushoitavat näoilmet võrreldi mõnevõrra täpsemini siis, kui ekraanil olev näoilme oli positiivse emotsiooniga," selgitas Tamm.

Eraldi katses esitati inimestele neutraalseks hinnatud eestikeelseid sõnu, mille juurde oli lisatud emotsionaalseid näoilmeid. Inimesed ei pidanud esialgu midagi meelde jätma, vaid lihtsalt vastama, kas sõna on üleval või all. Hiljem teises ülesandes pidid nad neid juhuslikult meelde jäetud sõnu meenutama. 

Sellest pingutusvabast ülesandest tuli välja, et emotsioonil ja motivatsioonil on väga oluline roll. "Positiivsed näoilmed soodustasid mälusooritust, sellal kui negatiivsed ehk näiteks vastikust, kurjust ja kurbust väljendavad näoilmed nõrgendasid seda," selgitas Tamm. 

Uurija sõnul sõnul võiks tulemust selgitada inimeste kalduvus jätta meelde informatsiooni, millega seoses neil tekib positiivne emotsioon. "Seega, kes soovib kerge vaevaga sõnalist informatsiooni meelde jätta, sellel tasub ennast ümbritseda rõõmsate nägudega," lisas ta.

Depressiooni ja ärevuse roll

Varasemad uuringud on näidanud, et psüühikahäired kahjustavad emotsionaalsete näoilmete mäletamist ja uuendamist töömälus. Näiteks on leitud, et depressioonis inimesed hindavad neutraalseid näoilmeid negatiivseteks. 

"Minu uurimusest selgus, et depressiivsete inimeste puhul on rõõmsa näostiimuli puhul töömälu sooritus kahjustatud, mitte aga ärevate puhul. Üks võimalus seda tõlgendada on nii, et depressiivsel inimesel on peas negatiivsete seoste võrgustik ja positiivsest näoilmest arusaamine on sellisel inimesel keerulisem," selgitas Tamm.

Uurija lisas, et kuna ärevus teeb inimesi end ümbritseva keskkonna suhtes tundlikumaks, siis erinevatelt depressiooni kannatavatest inimestest neil emotsionaalsete näoilmete uuendamisega töömälus probleeme ei olnud. 

Universaalset näolugemiskunsti pole olemas

"See, kuidas inimene saab aru kiiresti vahelduvatest emotsionaalsetest näoilmetest, sõltub tema ajubioloogiast, emotsionaalsest seadumusest, aga ka konkreetsetest näoilmetest, millele inimene reageerib," arutles Tamm. 

Emotsioonide tõlgendamist mõjutavad lisaks ülal nimetatud teguritele ka erinevad kultuurikontekstid, millest võib sõltuda näiteks see, kas pööratakse rohkem tähelepanu silmadele või suule. "Universaalset näolugemiskunsti olemas ei ole," tõdes värske doktor.

Gerly Tamm kaitses oma doktoritöö "Multiple sources of variation in perception and working memory for facial emotional expressions" ("Emotsionaalsete näoväljenduste taju ja töömälu variatiivsuse allikad") Tartu Ülikooli psühholoogia osakonnas 26. mail.