Uuringud näitavad, et viimase 40 aasta jooksul on Euroopas lindude arv vähenenud 600 miljoni võrra. Seda peamiselt kliimamuutuste, metsaraie ja intensiivse põllumajandamise tõttu, ent ka näiteks valguse- ja mürareostuse mõjul, vahendas "Aktuaalne kaamera". Viimase osas on linnud pandeemia ajal vähemalt natuke saanud energiat säästa.

"Nagu inimenegi, kui linnamüra on taustaks vali, siis hakkame omavahel valjemini rääkima. Täpselt samamoodi teevad ka linnud - kui autod sõidavad mööda, nad kisavad kui hullud, kui on vaikus, siis nemad on ka vaiksemad. Linnakeskkonnas on küll selliseid üksikuid uuringuid tähele pandud, eriti viiruse lockdown'iga seoses, et kui linnaliiklus seisma pannakse, siis linnud ei pea enam nii palju vaeva nägema enda kuuldavaks tegemisega ja saavad hoopis kergemini hakkama kui seni," selgitas Tartu Ülikooli linnuökoloog Marko Mägi.

Seega, kuuldes valju linnulaulu, ei tähenda see ilmtingimata, et keskkond on lindudele kõige sobivam.

Kõige kindlam viis linnulaulu kuulda, on tänapäeval paraku minna Tartu Ülikooli loodusmuuseumi. Et ka linnaruumis oleks linnulaulu kuulda, pole ainult oluline linnuriigile, vaid ka inimeste heaolule ja vaimsele tervisele.

"See on, ma ütleksin, tänapäeva linnainimeste üks viimaseid sidemeid metsiku loodusega. Kui võtta linnast linnulaul ära, siis seda on isegi näidatud uuringutega ka, et inimese psüühika kannatab selle all päris kõvasti. See on nii loomulik osa elust ja kui see ühel hetkel ära kaob, siis sellel on psühholoogiliselt negatiivsed tagajärjed," rääkis Mägi.

Tema sõnul aitab linnulaulu säilitada peamiselt roheline linnaplaneerimine ja looduskaitsemeetmed.