Linnalindude loendamine annab infot ka linna kui elukeskkonna kohta ({{commentsTotal}})

Foto: Sander Loite/ERR

Linnalindudel on vähem poegi kui nende liigikaaslastel metsas. Samas aga elavad linnalinnud pikema ja õnnelikuma elu. Lindude loendamine ja vaatlus annab aga ka olulist infot linna kui elukeskkonna kohta.

Linnalinnustiku koosseisu ja arvukuse muutusi jälgitakse üle Euroopa. Välitöid teevad loendajad enam-vähem samal ajal 14 linnas Hispaaniast Soomeni. "Osoon" tegi vaatluse kaasa Tartu Ülikooli linnuökoloogia teaduri Marko Mägiga, et saada teada, kuidas linnade intensiivne areng lindudele mõjub.

Kuidas see vaatlemine käib? Protsess on õigupoolest lihtne: klassikaline punktloenduse meetod. Loendaja leiab linnas ühe koha, seisab seal viis minutit, hoiab silmad-kõrvad lahti ja selle aja jooksul registreerib kõik linnuliigid, kes ümberringi häält teevad või üle lendavad.

Viis minutit on parasjagu lühike aeg, et linnud püsivad selle aja jooksul paigal. Kui see aeg oleks 10 või 15 minutit, siis tõenäoliselt loendataks ühte lindu kolm või neli korda.

Sellisel moel tuleb linnas leida ligikaudu 100 punkti ja need läbi käia. Tartu puhul on üks punkt näiteks kesklinnas ülikooli peahoone ees, eraldi tuleb läbi käia aga piirkonnad, kus on rohkem rohelust, näiteks Supilinn või Karlova.


Intervjuu Marko Mägiga

Mis muutusi me võime märgata linnalinnustikus?

Linnalinnustiku koosseis on juba teistsugune, liigirikkus on teistsugune, aga minu arvates veel huvitavam on see, mis toimub lindude käitumise ja sigimisega. Linnalinnud näiteks on sellised, kelle kohta võib öelda, et nemad võtavad elu vabalt, rahulikult, nad ei viitsi väga pingutada, nad ei pinguta sigimisega nii palju.

Nende kurnad on väiksemad, neil on vähem poegi, aga see-eest on nende ellujäämus suurem, nad elavad pigem pikema ja õnnelikuma elu.

Metsas seevastu peavad linnud võitlema kiskjatega ja tõenäosus ellu jääda järgmise pesitsushooajani on väga väike. Seepärast peavad nad kõik ühel hooajal välja panema. Nii ongi neil seal rohkem poegi, suuremad kurnad ja ellujäämistõenäosus on tunduvalt väiksem kui linnas.

Tegelikult võib öelda, et näiteks äärelinnad on lindudele täielikud paradiisid, oaasid. Tavaliselt ongi niimoodi, et äärelinnade linnustik on märksa liigirohkem kui näiteks loodusmaastikus. Võtame kasvõi Tartu - selge, et siin Supilinnas ja Karlovas näiteks on lindude liigirikkus märksa kõrgem kui kuskil Tartu servaalal, põlluääres, sest et seal ei ole lindudel sellist sobilikku elupaika.

Linnupojad pesakastis. Autor: Keiti Väliste/ERR

Nüüd vaatame, mis linnalindude pesades toimub. Kui vanad nad on siis?

Nad on üleeile koorunud, nii et kolmepäevased.

Näiteks pesakastid on linnas suhteliselt hinnas. Ma olen ise näinud sellel kevadel näiteks surmaga lõppenud kaklusi, kus pesakastidest olen leidnud nii isaseid must-kärbsenäppe kui ka lepalinde.

Varblane on natukene suurem kui must-kärbsenäpp ja lepalind ning nad on füüsiliselt tugevamad. Ja siis selle kakluse tulemusena sageli pesakasti jääb maha see nõrgem pool.

Kuna linnakeskkond on natukene teistsugune, ja näeb rohkem neid linde kui tavaliselt, siis näiteks sel kevadel ma olen tähele pannud, et põldvarblase pesades on teise mustriga mune.

Kui tavaliselt on põldvarblase pesas viis muna, siis väga sageli on seal olnud üks teise mustriga muna, natukene teise tooniga ja mul on tekkinud kahtlus, et äkki käivad teised emased salaja pessa munemas. Selleks, et enda sigimispingutust natukene kergemaks teha, poetatakse salaja mune, teiste pesadesse.

Linnupojad. Autor: Sander Loite/ERR

Võibki niimoodi kohe käe sisse pista pesakasti, võtta pojad ja vaadata neid lähemalt?

Igaüks kindlasti ei või, et mina olen seda teinud üle 20 aasta ja mul on teatud kogemus olemas ja üldiselt linnupoegi niimoodi kätte võtta võivad need, kellel on olemas rõngastusload, või need, kes teaduslikult neid uurida tahavad. Nii väikseid linnupoegi ei pea tegelikult üldse kätte võtma, sest neid veel rõngastada üldse ei saa, aga kuna mul on praegu vaja teada saada, kui palju neid siin pesas on, et nokad kokku lugeda, et siis ma pean nad korraks kätte võtma, siis ma panen nad pessa tagasi.

No tundub, et neid on seitse. Seitse muna oli pesas ja paistab, et siin on ka seitse nokka.

Mida see pesakondade vaatlus sinule kui teadlasele annab?

Mina saan siit eelkõige infot, milline on lindude pesitsusedukus siin linnas. Praegu on küll seitse poega peopesal, aga pole sugugi kindel, et kõik neist järgmist kevadet näevad.

On üpris suur tõenäosus, et nad kasvavad kõik suureks, lendavad siit pesakastist välja kahe nädala pärast. Aga see, et nad järgmisel kevadel kõik elus on, on väga vähe tõenäoline. Hea kui neist üks on järgmiseks kevadeks elus, ülejäänud võivad erinevate põhjuste tõttu oma otsa leida.

Linnalinnuloendajad Tartu Ülikooli peahoone ees. Autor: Keiti Väliste/ERR

Kui me oleme nüüd erinevates paikades linnas linnud üles märkinud, mida me nende andmetega pihta hakkame?

Lisaks sellele, et meie peade kohal täna lendasid ringi linnud, seal kõrgel taevas on ka veel satelliidid, mis ütlevad meile, mis siin linnas siis tegelikult on, milline taimkate siin on ja kui tihe on see asustus.  

Satelliidid ütlevad meile ka näiteks seda, milline valgusreostus siin on siin.

Kui me kõik need andmed lõpuks kokku paneme ühte suurde andmetabelisse, kus on koos kõigi Euroopa linnade andmed, siis saame juba päris täpselt öelda, mis ja kuidas siin linnakeskkonnas linde mõjutab.

Aga lisaks sellele, et linde füüsiliselt nähes saame teha järeldusi, on ka lindudel väga palju selliseid pesitsusparameetreid, mida jälgides saame teha järeldusi. Kasvõi poegade arv või munade arv.

Lisaks annab veel lindude verest mõõta erinevaid keskkonnamürke ja kõiki muid tervisenäitajaid, mille põhjal võime teha järeldusi, kas see linnakeskkond on teel halvenemise või on paremuse poole.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: