Jonas Schwaab ja ta kolleegid tehnikakõrgkoolist ETH Zürich analüüsisid satelliitidelt Landsat ja Terra tehtud mõõtmisi ligi 300 Euroopa linna kohta.

Nad võrdlesid maapinna temperatuuri linnapuistutes ja lähedal asuvatel puuvabadel aladel, samuti linnalähedasel põllumaal.

Maapind on tavaliselt natuke soojem kui õhk otse maapinna kohal, mille temperatuuri inimesed esmajoones tajuvad, kuid sobib teadlaste sõnul erisuguse puukattega alade kõrvutamiseks ikkagi hästi.

Selgus, et puujahutus toimib põhja pool üldiselt tõhusamalt kui lõunas. Kui Euroopa kõige lõunapoolsemates linnades kahandasid puud maapinna temperatuuri suvehommikutel null kuni neli kraadi, siis Kesk- ja Põhja-Euroopa linnades tervelt kaheksa kuni 12 kraadi; Tallinnas näiteks ligikaudu kümme ja pool kraadi.

Hoonestatud ja sillutatud linnaruumiga võrreldes on maapind jahedam ka puudeta haljasaladel, kuid seal on efekt kaks kuni neli korda väiksem kui pargis või puiesteel.

Puude jahutav toime tuleneb teadlaste sõnul mitmest asjaolust: nad vähendavad maapinnale jõudva päikesekiirguse hulka, seda nii neelates kui ka tagasi peegeldades; aga temperatuuri kahandab ka juurtega maast imatud vee aurumine lehtede kaudu ehk transpiratsioon.

Schwaab ja kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Communications kokkuvõtteks, et linnapuid tuleb nende uuringu tõendusel pidada tõhusaks kaitseks suvepalavuse eest, kuid tuleb ka arvestada, et nende toime ei ole igal pool alati päris ühesugune.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.