Kaspar Delhey Saksamaal Seewiesenis asuvast Max Plancki Ornitoloogiainstituudist ja ta kolleegid annavad lihtsa ja loogilise seletuse: rändlindudel on heledad suled.

Nad väidavad ajakirjas Current Biology, et peaaegu üle kogu linnuriigi kehtib seaduspära, et rändavate liikide sulestik on heledamat karva kui paiksete liikide oma.

Küllap on heledad suled loodusliku valiku toimel peale jäänud, sest need neelavad vähem päikesevalgust kui tumedamad suled ja linnul on ülekuumenemise oht selle võrra väiksem.

Pikki rändeid tegevatele lindudele on see omadus eluliselt tähtis, sest kaugeltki mitte igal pool ei paku loodus varjulisi vahemaandumispaiku.

Seletus on kooskõlas ka Delhey ja kolleegide varasemate uuringutulemustega, mille järgi on ka kuumemates ja varjuvaesemates piirkondades elavate lindude sulestik teistega võrreldes heledam.

Nüüd uurisid teadlased suures andmebaasis hoitavaid lindude pilte ja määrasid paljude liikide jaoks sulestiku üleüldise heledusastme, nullist sajani. Siis vaatasid nad järele, kas neil õnnestub leida seos linnuliigi suleheleduse ja rändepraktika vahel.

Seos ilmneski: mida pikem on linnu rännutee, seda heledam on tõenäoliselt ta sulestik. Lühimaaränduritel on tumedamad suled kui pikamaaränduritel.

Teadlased olid isegi imestunud, kui järjekindlalt kehtis see seaduspära väga mitmesuguste linnutüüpide hulgas: nii suurt kui ka väikest mõõtu, nii vee- kui ka maismaalindude seas.

Samas tõdevad teadlased, et lindudel võib-olla ja ongi ülekuumenemise vältimiseks kasutusel muidki meetmeid. Näiteks lendavad paljud rändlinnud üsna kõrgel trajektooril, kuhu tõusta on küll energiakulukas, kuid kus õhk on, erinevalt võib-olla vanakreeka müüdiloojate ettekujutusest, jahedam.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.