Kassikakk on Euroopa ja Eesti suurim, aga ka haruldasim kakuline. "Ta on kotkamõõtu, pruunika sulestikuga, ilusate suliskõrvadega ja väga ilusate oranžide silmadega," kirjeldas Nellis.

Kuigi Eestis tegutseb hinnanguliselt veel üle kolmekümne kassikaku paari, siis päriselt pesitsejaid võib olla isegi alla kümne paari. Pesitsevaid kassikakke võib kohata veel meie rannikualade vanades männikutes. "Keskmine kaasikakumets on 100 või 150 aastat vana," märkis Nellis.

Enamik kassikakkude elupaiku on kaitse all ja need asuvad valdavalt riigimaal, kuid rannikualadel käib teadupoolest aktiivne inimtegevus ning see häirib neid suuri linde just pesitsusajal. Lisaks ohustavad kassikaku mune ja järglasi ka väikekiskjad. "Kolmas mure on see, et mere ääres või üldse Eesti maastikul on selle liigi jaoks järjest toitu vähemaks jäänud," osutas oritoloog veel.

"Hinnanguliselt umbes 50 aastaga on (kassikakul) kolm kuni viis korda arvukus vähenenud," sõnas Renno Nellis. Eestis pesitsevate kassikakkude väga madal arvukus võib tähendada seda, et ühe paarilise hukkumisel, ei pruugi teine täiskasvanu endale uut kaaslast leida ja seega ka järglasi saada.

Loodusarja "Kaduva maailma lävel" peategelased on Eestimaa looduse ohustatud liigid. Sari on ETV eetris kolmapäeviti kell 20.00.