Suure osa Eesti looduse mitmekesisusest moodustavad silmale nähtamatud liigid – seened, putukad ja teised, kes vajavad elus püsimiseks sageli vanu, sajandeid inimmõjust puutumata metsi. Üks selline liik on metsa all lamavatel kuusetüvedel elav joontaelik. "Joontaelikul on pruuni värvi viljakeha ja tema eritunnus on must joon, mida on võimalik näha, kui viljakehast lõikad väikese lõigu," kirjeldas Runnel.

"Loomariigis on inimene eripärane seetõttu, et tal võtab laste suureks kasvatamine päris kaua aega. Joontaelik on seeneriigis natuke samasugune," võrdles Runnel. Joontaeliku arengutsükkel seeneeose kinnitumisest puutüvele uute eoste valmimiseni võib kesta aastaid.

Erinevalt paljudest teistest elukoha osas nõudlikest liikidest on joontaeliku äratundmine küllaltki lihtne, mistõttu peetakse teda vääriselupaiga indikaatorliigiks. "Nad on ohustatud ja haruldased selle pärast, et enamus meie metsamaast on majandatud. Seal enamasti neile sobivat elupaika ei leidu," osutas Kadri Runnel. Inimesele toovad puiduseened kasu eeskätt lagundjatena, kes viivad toitained tagasi metsamulda.

Runneli sõnul saavad inimesed joontaeliku olukorda parandada, kui jätavad majandusmetsa alles mõned surnud puud. "On alati küsimus, et äkki kõverast puust saaks teha midagi muud või äkki võiks ka sellest olla inimesele kasu, aga võib-olla on küsimus: kas kõigist puudest peab olema kasu inimesele," arutles ta.

Loodusarja "Kaduva maailma lävel" peategelased on Eestimaa looduse ohustatud liigid. Sari on ETV eetris kolmapäeviti kell 20.00.