"Kõre on kohastunud elama suurtel päikesele avatud luitealadel, ja liivikutel, aga Eestis asustas kõre väga arvukalt ka madalmuruseid, liivaseid ja klibuseid rannikualasid," ütles Riinu Rannap.

Kõre on erinevalt teistest konnadest kohastunud eluks väheste varjupaikadega aladel. Näiteks liigub ta hüppamise asemel joostes. "Avatud maastikul, kus on vähe taimestikku, niisugune hüppav loom hakkaks kohe röövlitele silma, samal ajal, kui vaikselt jooksev loom võib jääda märkamatuks," selgitas zooloog.

Erinevalt teistest kahepaiksetest on kõrel väga pikk sigimisperiood, mis võib Eestis kesta aprilli lõpust juuli alguseni. Sigimiseks vajab kõre aga kevadisi ajutisi veekogusid.

"Meil on tegemist liigiga, kes eelmise sajandi 1960. aastatel oli veel täiesti tavaline," märkis Rannap. Praegu elab kõre Eestis vaid viieteistkümne eraldatud populatsioonina.

Kahepaiksete halva käekäigu üks põhjus on märgalade ja väikeveekogude kuivendamine. 2018. aasta Eesti punase nimestiku andmeil olid pooled meie kümnest pärismaisest kahepaikseliigist ohustatud. 

"Kui me taastame märgalad ja toome need loodusesse tagasi, siis sellest võidavad mitte üksnes kahepaiksed, aga kõik ülejäänud liigid ka, kes nendest toituvad," sõnas zooloog.

Loodusarja "Kaduva maailma lävel" peategelased on Eestimaa looduse ohustatud liigid. Sari on ETV eetris kolmapäeviti kell 20.00.