"See on eriline tõeliselt põlismetsa liik, mis on kaitse all meil ja ohustatud. Nii et tema väljasuremise tõenäosus on juba täiesti arvestatav," ütles Lõhmus poorsambliku kohta.

Poorsambliku esimesed leiud Eestist pärinevad alles möödunud sajandi algusest. Praeguseks on teda leitud umbes 50 paigast, neist suurem osa viimasel 30 aastal, mil asuti ulatuslikumalt uurima vanu metsi ja otsima metsa vääriselupaiku.

Lõhmuse sõnul koosneb poorsambliku tallus (kude, toim) seenehüüfide ja vetikarakkude sümbioosist. Samuti on tal mitu iseloomulikku tunnust. "Esmalt tallusehõlmad on lehtjad, puule nagu liibunud, ja nende hõlmade keskel on toredad ovaalsed laigud ja isegi augud. Tal on peal ka torujad-purujad kogumikud, mis on talle vajalikud levimiseks. Nende tunnuste abil õnnestub poorsamblikku eristada talle väliselt väga sarnasest, kuid mitte ohustatud harilikust hallsamblikust," kirjeldas uurija.

Liigi väljasuremise tõenäosus samas aina suureneb: ühelt poolt seoses soovikumetsade kuivendamisega, teisalt aga ulatusliku lageraiumisega. Lõhmuse sõnul on poorsamblik ka väga kehv levija. "Ta tõesti suudab ainult mõnikümmend meetrit oma leviseid edasi kanda. Sealt läheb paarkümmend aastat enne, kui ta jälle suudab uued levised luua," kirjeldas ta.

Samuti ei jää poorsamblik Lõhmuse sõnul ellu säilikpuudel. Liik suudab uut metsapõlvkonda asustada alles 80–100 aasta möödumisel lageraiest, kui sinna on kujunenud kasvuks sobilik niiske mikrokliima. "Me oleme teda leidnud, aga kõik need leiukohad on kaitsealad ja vanad metsad. Te ei leia teda noorest metsast," täpsustas uurija.

Kaitsealadel elavad poorsambliku asurkonnad suurenevad väga aeglaselt ja kaugemal asuvaid sobivaid elupaiku ei suudagi nad üle lageraiutud maastiku asustada. "Kui see vetikas koos seenega täielikult loodusest ära kaob, võivad sellel olla tagajärjed," märkis Lõhmus. Mida tihedam on metsaökosüsteemi võrgustik, seda vastupidavam on see häiringutele.

"Kui kaitseme poorsamblikku, siis sellel on hea külg, et me kaitseme samal ajal ka palju vähem märgatavat elustikku, mis on samuti ohustatud ja väärib kaitset," lisas uurija.

Loodusarja "Kaduva maailma lävel" peategelased on Eestimaa looduse ohustatud liigid. Sari on ETV eetris kolmapäeviti kell 20.00.