Eesti rahvuslind suitsupääsuke on küll maailma levinuim pääsukeseliik, kuid tema arvukus on viimastel aastakümnetel üle kahe korra langenud. "Osaliselt võime rääkida raskustest räändeteedel, aga siiski on valdavalt languse põhjus see, mis toimub igapäevaselt meie läheduses," selgitas Mägi.

Intensiivse põllumajanduse tingimustes väheneb lindude toidubaas, sest putukaterohkeid lahtisi loomalautasid jääb aina vähemaks, samas kui põllumajanduskemikaalide kasutamine muudkui kasvab. "Meie põllud on muutunud monokultuurseteks, mis tähendab, et seal pole enam elurikkust nii palju. Pole putukaid, keda püüda. Suitsupääsuke on teadupärast putuktoiduline – kõik oma saagi ta püüab õhust," ütles Mägi.

Kui aastakümnete eest oli Eestis 250 000 pesitsevat suitsupääsukese paari, siis nüüdseks on neid alles umbes 100 000. "Laias laastus võib öelda, et suitsupääsukesi on meil vähemaks jäänud umbes kaks korda," märkis linnuökoloog. Eestis aitaks pääsukest päästa just meie väiksus: väikeses riigis on lihtsam põllumajanduse põhimõtteid muuta.

Inimesele on suitsupääsukesesest kasu just veekogude või märgalade lähistel, kus kipub elama palju sääski ja muid inimesele tülikaid putukaid. "Kui inimene tahab endale tiiki hoovi peale ehitada, siis ta peab suitsupääsukese ligi meelitama, kes sääsed kinni püüab ja ära sööb," ütles Mägi.

Loodusarja "Kaduva maailma lävel" peategelased on Eestimaa looduse ohustatud liigid. Sari on ETV eetris kolmapäeviti kell 20.00.