Kuigi veel möödunud sajandil leidus ebapärlikarpe ka Lõuna-Eesti jõgedes, siis praegu on alles vaid üks väheneva arvukusega asurkond Põhja-Eestis. Nende hääbumine on selge hoiatus keskkonnaseisundi halvenemisest viimase 50 aasta jooksul.

"Ebapärlikarp filtreerib igapäevaselt üsna suurt kogust vett, toidudes sellest, mis ta sealt kätte saab. Filtreerimise käigus puhastub vesi. Ise on ta elupaikadeks näiteks käsnadele ja vetikatele, kes tema külge kinnituvad," rääkis Kaldma.

Ebapärlikarp on hea näide null-energia organismist, kes veedab oma elu toitainevaeses keskkonnas ja tarbib vähe. "Tema ainevahetus ja elurütm on aeglased. Oma eluea jooksul kasvab ta umbes 15 sentimeetrit. Selle kõige eest saab ta kingituseks kaasa võimekuse sigida oma eksistentsi lõpuni," märkis Kaldma.

Bioloog lisas, et ebapärlikarp võib elada üle saja aasta ja väidetavalt isegi üle kahesaja aasta. Ebapärlikarbi arvukus langeb, sest inimene on loodust ümber korraldanud.

 "Näiteks on kaevatud sirgeks jõgesid ja ojasid. Selle kaudu on jõkke jõudnud palju lisaaineid, mis poleks tohtinud sinna sattuda. See on üks olulisematest teguritest, mis ohustab mageveeliike üle terve maailma," sõnas Kaldma.

Loodusarja "Kaduva maailma lävel" peategelased on Eestimaa looduse ohustatud liigid. Sari on ETV eetris kolmapäeviti kell 20.00.