"Metsis on Eesti looduse üks põlisemaid asukaid. Ta on Eestimaa pinnal elanud juba inimesest kauem," ütles Pass. Metsise käsi ei ole meie metsades aga juba aastakümneid kuigi hästi käinud - poole sajandiga on tema arvukus vähenenud pea neli korda.

Elukoha osas väga nõudliku linnu elu häirivad nii tema koduks olevate soometsade kuivendamine kui ka raietööd. "Kuna metsise kaitsealadel lubatakse siiamaani veel teha lageraiet, siis siin võibki see probleem peituda," osutas Pass. Tänaseks on tugevad metsise asurkonnad säilinud vaid looduskaitsealadel.

Lisaks sellele, et metsis sümboliseerib Passi sõnul põlisloodust, on linnul väga omapärased paaritumisrituaalid: metsise mängud. "Metsiste mängupaik on lagedam koht vanas männikus, kus on palju ruumi neil tiibadega manööverdada ja enda oskusi demonstreerida," kirjeldas Pass. Mängupaigas peavad olema ka suured jändrike okstega männid, kus metsisekuked saaks istuda.

Kaitstes metsist, kaitseb inimene Passi sõnul tervet ökosüsteemi - sealhulgas teistegi liikide, näiteks hoburästa, öösorri või teatud samblike elupaiku.

Loodusarja "Kaduva maailma lävel" peategelased on Eestimaa looduse ohustatud liigid. Sari on ETV eetris kolmapäeviti kell 20.00.